2. Kulutused töökeskkonnale

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 6 alusel tööandja on kohustatud korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud.

Tööandja kohustus on jälgida, et tervisekontroll läbi viidakse ja teiselt poolt on töötaja kohustatud ettenähtud ajal ka arsti juurde minna (Soon, S. Ja Soon, A. 2003, lk 172). Töötajate tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst (Ibid., lk 174). Töötajate tervisekontrolli võib läbi viia ainult nendes ehitistes või ruumides, millele on antud sellekohane kasutusluba (Tööohutuse ja töötervishoiu..., 2014, lk 158). Tervisekontroll korraldatakse tööajal ja tööandja kulul seda nii esmase, kui ka perioodilise tervisekontrolli puhul. Tervisekontroll viiakse läbi tööandja kulul – mitte mingil juhul ei tohi tööandja töötajate töötasust tervisekontrolli kulutusi kinni pidada või muul moel sundida töötajaid maksma osutatud teenuse eest. (Tööohutuse ja töötervishoiu..., 2014, lk 157)

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 8 alusel tööandja on kohustatud määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe.

Tööandja kohustuseks on tagada pidev esmaabi kättesaadavus. See tähendab, et tööandjal on kohustus tagada väljaõpetatud personali kättesaadavus kogu aeg. Töötervishoiuteenistuse asi on kindlustada esmaabipersonali väljaõpe ja regulaarne kordusõpe. (Alli, 2002, lk 76)

Töötervishoiu ja –ohutuse kontekstis tähendab esmaabi kohe võetavaid meetmeid isiku poolt, kes võib mitte olla arst, kuid kes on esmaabis välja õpetatud, kellel on kättesaadav vajalik seadmestik ja varustus ja kes teab, mida tuleb teha tema sekkumisele järgneva professionaalse arstiabi tagamiseks. (Ibid., lk 76)

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 17 lg 8 alusel tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on Eesti Vabariigi töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised.

Töökeskkonnavoliniku ei pea olema enne töökeskkonnaalast õpetust saanud. Et ta oma uusi tööülesandeid edukalt täidaks, peab tööandja ta väljaõppele saatma (Soon, S. Ja Soon, A. 2003, lk 30).

Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord § 3 lg 2 alusel on ettevõttes esmaabiandja väljaõppe eesmärk põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava.

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest (Esmaabi töökohal, lk 3)

Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord § 3 lg 3 alusel peab tööandja suunama esmaabiandja täiendõppele iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi.