Sissejuhatus

Töökeskkonna teema on väga aktuaalne, kuna iga inimese elu on omaette väärtus, mille võib kustutada üks näiliselt väike viga. Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi (Esmaabi töökohal, lk 2). Tööinspektsiooni koduleheküljelt võetud statistikale tuginedes näeme, et töökeskkonnas juhtub väga palju õnnetusi ja surmaga lõppevaid juhtumeid. Tööinspektsiooni andmetel toimus 2013. aastal 4180 tööõnnetust, millest 3385 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 775 juhul raske kehavigastuse ning 20 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2012. a on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 24 juhtumi võrra. (Registreeritud tööõnnetused, 2014) Väga palju tööõnnetusi juhtub ettevõtja poolsete rikkumiste tõttu. Tööandjad ei taha tagada töötaja sõbralike töötingimusi, kuna see osutub tihti liiga kalliks. Sellega seoses tööandjad eiravad seaduses ettenähtud nõudeid, mis osutuvad tihti töötajate tervisele ohtlikuks. Kuid on ka töötajaid, kes teadlikult ei täida seadusest tulenevaid nõudeid.

Järgnevalt on välja toodud enim töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõuete rikkumisi, mis on välja toodud tööinspektsiooni koduleheküljel „Töötervishoid ja tööohutus“ Tegevusvaldkondade lõikes tuvastati arvuliselt kõige rohkem rikkumisi ehitussektoris – 2061, millest sagedasemad on: ei ole tagatud ohutus kõrgustes töötamisel, ei kasutata isikukaitsevahendeid või ei ole korraldatud töökeskkonna riskianalüüs. Kaubanduses – 1544 rikkumist, millest enamlevinud on: riskianalüüsi puudumine või täiendamisvajadus, ei ole läbi viidud töötajate esma- või täiendjuhendamist ning rikutud on töövahendite kasutamise nõudeid. Metallitööstuses - 1088 rikkumist, millest peamised on: töövahendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramine, töövahendite ohutust tagavad seadised ei vasta nõuetele ning samuti töökeskkonna riskianalüüsi puudumine või täiendamisvajadus. (Töötervishoid ja tööohutus, s.a)

Ühe kolmandiku või rohkem oma päevast veedab täiskasvanud ja tööjõuline inimene tööl. Seega on töötingimustel kaalukas osa töötaja tervise säilitamiseks kogu tööstaaži vältel. (Tint, 2007, lk 6)

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud looma töötamiseks tervisele ohutu töökeskkonna. Paraku selgub 2009. a. AS Norstat Eesti poolt tehtud uuringust „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasneva

probleemid“, et tööandjate töökeskkonnaalane teadlikkus on väike. Tööandjad tunnetavad vajaliku teabe puudumist ning suutmatust ise juhendmaterjale leida ja ennast pidevalt seaduste muudatustega kursis olla. (Tööohutuse ja töötervishoiu..., 2011, lk 7)

Lõputöö uuring teostatakse haridussektoris, kuna tööinspektsiooni andmetel ei ole haridusasutusi pikka aega järelevalve poolt kontrollitud ja nüüd on see tegevusvaldkond ka pritoriteetne ja isegi tööinspektsioon muutis ka seetõttu selleks riskihindamise metoodikat.

Lõputöö eesmärk on välja selgitada Rakvere Eragümnaasiumi tööandja ja töötajate hinnangud töökeskkonnale töötervishoiu ja tööohutuse alal töökeskkonna parendamise eesmärgil.

Eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanneteks on:

• Välja selgitada nõuded töökeskkonnale ja tööandja töökeskkonnaalase tegevuse korraldus seaduse alusel.

• Välja selgitada Rakvere Eragümnaasiumi näitel tööandja ja töötaja hinnangud töökeskkonnale.

• Tuua välja järeldused ja vajadusel ettepanekud tööandjale uuringu tulemuste põhjal töökeskkonna parendamiseks.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses § 27 lg 1 on kirjas, et Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Üks trahviühik on neli eurot. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, 2014, § 27)

Lõputöö struktuur jaguneb kolmeks osaks teoreetiline osa, uurimustöö metoodika ja empiiriline osa. Teoreetiline osa tugineb peamiselt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele, erialasele kirjandusele ja muudele haridusasutust puudutavatele seadustele. Lõputöö peamiseks allikaks on töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja erialane kirjandus.

Uurimustöö metoodika osas kirjeldatakse, millist metoodikat kasutatakse probleemi lahendamiseks ning, millist osa kasutatakse uuringu tulemuste analüüsimisel. Andmete kogumiseks on kasutatud vaatlust, mille tulemusena on võimalik võrrelda haridusasutuse tööandja töökohustusi tulenevalt seadusest ja viiakse läbi ankeetiküsitlus tööandjale ja töötajatele, kus nad annavad oma hinnangu töökeskkonnale. Töö empiirilises osas esitatakse ja analüüsitakse uuringu tulemusi ja tehakse järeldusi ja ettepanekuid.