
- •12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad
- •15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad
- •16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid
- •17. Pest analüüsi selgitus
- •18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus
- •19. Organisatsioonikultuuri mõiste
- •20. Organisatsioonikultuuri tegurid
- •21. Organisatsioonikultuuri tasandid
- •22. Eetilise juhtimise põhimõtted
- •34. Põhiväärtuste mõiste
- •35. Strateegilise juhtimise protsess
- •36. Swot analüüsi selgitus
- •37. Organisatsiooni strateegia tasandid
- •38. Korporatsiooni taseme strateegiad
- •39. Äritaseme strateegiad
- •40. Viie konkurentsijõu mudel (m.Porter)
- •41. Tulemusjuhtimise mõiste
- •42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad
- •47. Töökorralduse täiustamise võimalused
- •48. Protseduurireeglid - mõiste ja sisu
- •49. Organisatsiooni struktuuri mõiste
- •60. Juhi ja liidri erinevuse selgitus
- •61. 7S teooria (McKinsey) selgitus
- •62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus
- •63. Juhtimise käitumisteooriad (k.Lewin, r. Likert), (d.McCregor X ja y teooria), (r.Blake ja j. Mouton Juhtimise võrkmudel)
- •64. Eestvedamise situatsiooniteooriad
- •65. Motivatsiooni mõiste
- •66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus a.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast
- •67. C.Alderfer´I erg teooria põhiseisukohad
- •68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad
- •69. V.Vroom´I Ootuste teooria põhiseisukohad
- •70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad
- •71. J.Hackman´I ja g.Oldham´I Töö Omaduste teooria põhiseisukohad
- •82. Kontrolli erinevad liigid
- •83. Kontrolli protsess
- •84. Mõjuvõimu mõiste
- •85. Mõjuvõimu allikad
- •86. Otsustamise mõiste
- •107. Kommunikatsiooni tasandid.
- •108. Teate edastamise mudelid
- •109. Ametisuhtlemise sisu
- •110. Ametisuhtlemise peamised liigid
- •111. Eduka suhtlemise eeldused
- •112. Suhtlemisstiilid
- •113. Suhtlemisbarjäärid
- •114. Sisekommunikatsiooni probleemid
- •115. Organisatsiooni arengu sisu
- •116. L.Greiner´I organisatsiooni kasvufaaside mudel
- •117. Kaasava juhtimise sisu
- •118. Muudatuste juhtimise sisu
- •119. Muudatuste elluviimise protsess
- •120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused
- •121. Õppiva organisatsiooni sisu
- •122. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid
- •123. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud
41. Tulemusjuhtimise mõiste
Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav protsess organisatsiooni
eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise. Tulemusjuhtimises on lepitud selgelt mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt - see on vajalik tagamaks, et töötajad pingutavad õiges suunas ning teavad, kui palju neilt oodatakse.
42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad
• Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav;
• Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust;
• Tuginetakse konsensusele ja koostööle;
• Individuaalsete teadmiste ja kogemuste põhjal arenetakse õppiva org. poole;
• Tulemusjuhtimist peab rakendama kogu org. töötajaskonnale;
• Kogu tulemusjuhtimise protsess peab olema õiglane, läbipaistev.
43. Organiseerimise mõiste
Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess
organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine.
Tulemuseks: organisatsiooni struktuur
44. Organiseerimise eesmärgid
• jaotada töö spetsiifilistesse ametikohtadesse ja osakondadesse;
• määrata ülesanded ja vastutused, mis on seotud iga ametikohaga;
• koordineerida erinevad organisatsiooni ülesanded;
• koondada ametikohad üksusteks;
• kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel;
• kehtestada ametlikud võimuliinid;
• paigutada organisatsiooni ressursid
Kaisa
45. Organiseerimise põhiprintsiibid
• Töö ratsionaalne jaotamine
• Iga töötaja töö selge piiritlemine
• Töö täitjate valik
• Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine
• Juhi volituste delegeerimine
• Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele.
• Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine.
• Korraldamise ühtsus.
• Töötajate väljaõpe.
• Töötajate toetamine.
46. Töökorralduse mõiste
Töökorraldus on tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade korralduse, töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise.
Töökorralduslikult:
• töötaja räägib põhiliselt enda töö korraldusest ja koostööst vahetu juhiga,
• osakonnajuhataja räägib osakonna töö korraldamisest,
• tippjuht näeb organisatsiooni tervikuna.
• kõik töötajad on üksmeelel, et töökorralduse eest vastutab juht, keda abistavad valdkonnajuhid ja personalijuht.
47. Töökorralduse täiustamise võimalused
Töökorraldust aitavad parandada:
• töösisekorra eeskiri, töökorralduse reeglid
• organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused,
• kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalisuse nõuded jmt.
Protseduurid, mis aitavad parandada töökorraldust:
• töölepingu sõlmimine ja muutmine
• töölepingu lõppemine ja ülesütlemine: poolte kokkulepe, töötaja poolt esitatavad avaldused,
tööandja poolt esitatavad ülesütlemisavaldused
• töölepingu ülesütlemise vaidlustamine
• Töölähetuste vormistamine
• Koolituskulude hüvitamise kokkulepe
• Töötasu vähendamine ja alandamine
• Tasaarveldused
• Puhkused: ajakava, puhkusele minek, õppepuhkuse avaldus
• Tööandja hoiatus töökohustuste rikkumisel