- •12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad
- •15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad
- •16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid
- •17. Pest analüüsi selgitus
- •18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus
- •19. Organisatsioonikultuuri mõiste
- •20. Organisatsioonikultuuri tegurid
- •21. Organisatsioonikultuuri tasandid
- •22. Eetilise juhtimise põhimõtted
- •34. Põhiväärtuste mõiste
- •35. Strateegilise juhtimise protsess
- •36. Swot analüüsi selgitus
- •37. Organisatsiooni strateegia tasandid
- •38. Korporatsiooni taseme strateegiad
- •39. Äritaseme strateegiad
- •40. Viie konkurentsijõu mudel (m.Porter)
- •41. Tulemusjuhtimise mõiste
- •42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad
- •47. Töökorralduse täiustamise võimalused
- •48. Protseduurireeglid - mõiste ja sisu
- •49. Organisatsiooni struktuuri mõiste
- •60. Juhi ja liidri erinevuse selgitus
- •61. 7S teooria (McKinsey) selgitus
- •62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus
- •63. Juhtimise käitumisteooriad (k.Lewin, r. Likert), (d.McCregor X ja y teooria), (r.Blake ja j. Mouton Juhtimise võrkmudel)
- •64. Eestvedamise situatsiooniteooriad
- •65. Motivatsiooni mõiste
- •66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus a.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast
- •67. C.Alderfer´I erg teooria põhiseisukohad
- •68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad
- •69. V.Vroom´I Ootuste teooria põhiseisukohad
- •70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad
- •71. J.Hackman´I ja g.Oldham´I Töö Omaduste teooria põhiseisukohad
- •82. Kontrolli erinevad liigid
- •83. Kontrolli protsess
- •84. Mõjuvõimu mõiste
- •85. Mõjuvõimu allikad
- •86. Otsustamise mõiste
- •107. Kommunikatsiooni tasandid.
- •108. Teate edastamise mudelid
- •109. Ametisuhtlemise sisu
- •110. Ametisuhtlemise peamised liigid
- •111. Eduka suhtlemise eeldused
- •112. Suhtlemisstiilid
- •113. Suhtlemisbarjäärid
- •114. Sisekommunikatsiooni probleemid
- •115. Organisatsiooni arengu sisu
- •116. L.Greiner´I organisatsiooni kasvufaaside mudel
- •117. Kaasava juhtimise sisu
- •118. Muudatuste juhtimise sisu
- •119. Muudatuste elluviimise protsess
- •120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused
- •121. Õppiva organisatsiooni sisu
- •122. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid
- •123. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud
16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid
· Sisekeskkond: töötajad, juhtimine, kultuur.
· Väliskeskond: makrokeskkond (rahvusvahelised tegurid, majanduslikud tegurid, sotsiaal-kultuurilised tegurid, poliitilised ja õiguslikud tegurid, tehnoloogilised tegurid); mikrokeskkond (konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased).
17. Pest analüüsi selgitus
Political, economical, social and technological analysis ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja
tehnoloogiline analüüs, mis kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja mida kasutatakse
ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.
18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus
Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad. Keerukus on eriti tähtis mikrokeskkonna iseloomustamisel. Mikrokeskkonna keerukamaks muutumine annab organisatsioonile rohkem võimalusi, kuid toob kaasa ka rohkem probleeme.
Keskkonna muutlikuse määr kirjeldab kekskkonnamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil. Muutlikuks teevad keskkonna poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised jt muudatused. Kõrge muutlikkusega keskkond eeldab paindlikku ja detsentraliseeritud organisatsiooni.
Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda.
Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkkonna vajadusi ja muutusi.
Põhilisi kekskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks:
1. kohandada organisatsiooni vastavalt keskkkonna muutustele;
2. mõjutada keskkonda nii, et see vastaks veel paremini organisatsiooni vajadustele
19. Organisatsioonikultuuri mõiste
E. Schein - “Organisatsiooni kultuur on peamised tõekspidamised, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegutsemise käigus. Seetõttu peetakse neid õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise.”
20. Organisatsioonikultuuri tegurid
Organisatsiooni kultuuri võib vaadekda koosnevana 10 osast mida mõjutavad mitmesugused tegurid:
1) individuaalne initsiatiiv:
a) organisatsiooni tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus; õiguste ja vastutuse jaotumine
b) autokraatlik ja demokraatlik juhtimisstiil
c) alluva tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid
2) riski aksepteerimine
3) suund – mil määral on organisatsiooni liikmetele organisatsiooni eesmärgid selged või ebaselged
4) integreerumine – millisel tasemel on koostöö
5) juhtkonna toetus alluvatele
6) kontroll – reeglite ja ettekirjututuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd. Kontroll on reeglina ettevõttes ebapopulaarne tegevus.
7) identiteet – mil määral samastavad töötajad ennast organisatsiooniga (ka nn firmapatriotism, pühendumine organisatsioonile)
8) hüvituste süsteem – tasustamise süsteem, mis on üles ehitatud vastavalt hinnangutele ja ametikohale ning mida aeg-ajalt korrigeeritakse
9) konflikti tolerants – millisel määral on organisatsioonis levinud kriitika ja milline on konfliktide iseloom
10) kommunikatsioon – see on ametliku ja mitteametliku kommunikatsiooni osa info liikumisel organisatsioonis.
