- •12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad
- •15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad
- •16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid
- •17. Pest analüüsi selgitus
- •18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus
- •19. Organisatsioonikultuuri mõiste
- •20. Organisatsioonikultuuri tegurid
- •21. Organisatsioonikultuuri tasandid
- •22. Eetilise juhtimise põhimõtted
- •34. Põhiväärtuste mõiste
- •35. Strateegilise juhtimise protsess
- •36. Swot analüüsi selgitus
- •37. Organisatsiooni strateegia tasandid
- •38. Korporatsiooni taseme strateegiad
- •39. Äritaseme strateegiad
- •40. Viie konkurentsijõu mudel (m.Porter)
- •41. Tulemusjuhtimise mõiste
- •42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad
- •47. Töökorralduse täiustamise võimalused
- •48. Protseduurireeglid - mõiste ja sisu
- •49. Organisatsiooni struktuuri mõiste
- •60. Juhi ja liidri erinevuse selgitus
- •61. 7S teooria (McKinsey) selgitus
- •62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus
- •63. Juhtimise käitumisteooriad (k.Lewin, r. Likert), (d.McCregor X ja y teooria), (r.Blake ja j. Mouton Juhtimise võrkmudel)
- •64. Eestvedamise situatsiooniteooriad
- •65. Motivatsiooni mõiste
- •66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus a.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast
- •67. C.Alderfer´I erg teooria põhiseisukohad
- •68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad
- •69. V.Vroom´I Ootuste teooria põhiseisukohad
- •70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad
- •71. J.Hackman´I ja g.Oldham´I Töö Omaduste teooria põhiseisukohad
- •82. Kontrolli erinevad liigid
- •83. Kontrolli protsess
- •84. Mõjuvõimu mõiste
- •85. Mõjuvõimu allikad
- •86. Otsustamise mõiste
- •107. Kommunikatsiooni tasandid.
- •108. Teate edastamise mudelid
- •109. Ametisuhtlemise sisu
- •110. Ametisuhtlemise peamised liigid
- •111. Eduka suhtlemise eeldused
- •112. Suhtlemisstiilid
- •113. Suhtlemisbarjäärid
- •114. Sisekommunikatsiooni probleemid
- •115. Organisatsiooni arengu sisu
- •116. L.Greiner´I organisatsiooni kasvufaaside mudel
- •117. Kaasava juhtimise sisu
- •118. Muudatuste juhtimise sisu
- •119. Muudatuste elluviimise protsess
- •120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused
- •121. Õppiva organisatsiooni sisu
- •122. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid
- •123. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud
34. Põhiväärtuste mõiste
Organisatsiooni põhiväärtus on tõekspidamine, mis juhib inimeste mõtteid ja tegusid töö kontekstis ning millest organisatsioon ei ole nõus loobuma isegi siis, kui turg seda millegipärast enam heaks ei kiida. Põhiväärtused ei muutu ajas.
35. Strateegilise juhtimise protsess
Strateegilise juhtimise protsess koosneb kaheksast komponendist:
1) Organisatsiooni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine
2) Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni
3) Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine
4) Organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs
5) Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine
6) Organisatsiooni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine
7) Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet
8) Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive
36. Swot analüüsi selgitus
Strateegilise juhtimise protsessis olevad 3,4 ja 5 aste on tuntud ka SWOT analüüsina, mis analüüsibki organisatsiooni tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. (S-strenghts, W-weakness, O-opportunities, T-threats)
37. Organisatsiooni strateegia tasandid
Organisatsiooni strateegial on kolm tasandit:
1) Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid ja vastab küsimusele “Millises äris me oleme?”
2) Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime?”
3) Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia – kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiaid. Vastab küsimusele “Kuidas me toetame äritasandi strateegiat?”
38. Korporatsiooni taseme strateegiad
Korporatsiooni taseme strateegiaid on kahesuguseid: peastrateegia ja portfoolio maatriksanalüüs.
Peastrateegia alla kuuluvad:
- stabiilsuse strateegia – puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses
- kasvustrateegia – käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine
- kärpimise strateegia – püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobiv juhul, kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid
- kombinatsioonistrateegia – püütakse üheaegselt kasutada kaht või kolme eelnevat strateegiat.
Portfoolio maatriksanalüüsis arvestatakse aga turusuurust ja turukasvu:
- “tähed” – suur turg, suur kasv. Perspektiivikas project, millesse tasub mahutada palju raha.
- “rahalehmad” – suur turg, väike kasv (suure käibega toode). Projekt nõuab vaid käigushoidmise kulusid, sisse toob märksa rohkem. Saab toetada “tähti”
- “küsimärgid” – väike turuosa, suur kasv. Pole selge, kas investeerida rohkem või hoobis loobuda.
- “koerad” – väike turuosa, väike kasv. Suudavad vaevu toime tulla oma kulude katmisega.
BCG-maatriks eeldab, et äri arenedes toodangu hulk suureneb ja kulutused tooteühikule vähenevad. Portfoolio kontseptsioon eeldab, et organisatsioonil on arukas hulk ärisid. Korporatsiooni portfoolioanalüüs on oluline, kui on vaja otsustada strateegiliste ressursside jaotamine.
