
- •12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
- •14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad
- •15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad
- •16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid
- •17. Pest analüüsi selgitus
- •18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus
- •19. Organisatsioonikultuuri mõiste
- •20. Organisatsioonikultuuri tegurid
- •21. Organisatsioonikultuuri tasandid
- •22. Eetilise juhtimise põhimõtted
- •34. Põhiväärtuste mõiste
- •35. Strateegilise juhtimise protsess
- •36. Swot analüüsi selgitus
- •37. Organisatsiooni strateegia tasandid
- •38. Korporatsiooni taseme strateegiad
- •39. Äritaseme strateegiad
- •40. Viie konkurentsijõu mudel (m.Porter)
- •41. Tulemusjuhtimise mõiste
- •42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad
- •47. Töökorralduse täiustamise võimalused
- •48. Protseduurireeglid - mõiste ja sisu
- •49. Organisatsiooni struktuuri mõiste
- •60. Juhi ja liidri erinevuse selgitus
- •61. 7S teooria (McKinsey) selgitus
- •62. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus
- •63. Juhtimise käitumisteooriad (k.Lewin, r. Likert), (d.McCregor X ja y teooria), (r.Blake ja j. Mouton Juhtimise võrkmudel)
- •64. Eestvedamise situatsiooniteooriad
- •65. Motivatsiooni mõiste
- •66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus a.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast
- •67. C.Alderfer´I erg teooria põhiseisukohad
- •68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad
- •69. V.Vroom´I Ootuste teooria põhiseisukohad
- •70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad
- •71. J.Hackman´I ja g.Oldham´I Töö Omaduste teooria põhiseisukohad
- •82. Kontrolli erinevad liigid
- •83. Kontrolli protsess
- •84. Mõjuvõimu mõiste
- •85. Mõjuvõimu allikad
- •86. Otsustamise mõiste
- •107. Kommunikatsiooni tasandid.
- •108. Teate edastamise mudelid
- •109. Ametisuhtlemise sisu
- •110. Ametisuhtlemise peamised liigid
- •111. Eduka suhtlemise eeldused
- •112. Suhtlemisstiilid
- •113. Suhtlemisbarjäärid
- •114. Sisekommunikatsiooni probleemid
- •115. Organisatsiooni arengu sisu
- •116. L.Greiner´I organisatsiooni kasvufaaside mudel
- •117. Kaasava juhtimise sisu
- •118. Muudatuste juhtimise sisu
- •119. Muudatuste elluviimise protsess
- •120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused
- •121. Õppiva organisatsiooni sisu
- •122. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid
- •123. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud
119. Muudatuste elluviimise protsess
1. Organisatsiooni „ülessulatamine“: paigaloleku tasakaalu rikkumine.
Selle saavutamise võimalused:
• mõjujõu suurendamine, et muuta inimeste käitumist;
• tasakaalust väljaminekut takistavate jõudude
kõrvaldamine;
• kahe meetodi kombineerimine.
2. Muutmine, et saavutada uut seisundit.
3. „Taaskülmutamine“, et ei taastuks endine olukord.
120. Muutustele vastuseisu inimlikud põhjused
• Isiklikud huvid;
• Usaldamatuse õhkkond töötajate ja juhtkonna
vahel;
• Info puudulikkus;
• Hirm ebaõnnestumise ees;
• Kaaslaste surve;
• Kultuurilised eripärad;
• Isiksustevahelised konfliktid;
• Mittemotiveerivad tasustamissüsteemid.
Inimlikust vastuseisust tulenevad ka organisatsiooni vastuseisu allikad:
• väljakujunenud harjumus teha asju ikka ja jälle
samal viisil;
• inertsus – tendents jätkata samas suunas.
121. Õppiva organisatsiooni sisu
Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Nii inimesed kui organisatsioon on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist:
- teadmised, oskused ja võimed
- teadlikus ja vastuvõtlikus
- suhtumine ja veendumused.
Õppiva organisatsiooni ülesehitamine onkestva õppimise protsess.
122. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid
Õppimisvajaduse hindamine – määratakse sisemised ja välised tegurid, mis loovad õppimisvajaduse.
Teadmiste allikate analüüs - selgitatakse välja vastuolud mõtteviisi ja juurdunud tegutsemis- viiside vahel ning näitab mõtlemise ja tegude ühtlustatuse taset organisatsioonis.
Õppimisvormide analüüs – selgitatakse väljamillise taseme õppimist vajatakse, kui hädavajalik on õppimine ja millised tagajärjed kaasnevad õppimise ebaõnnestumisel.
Õppimisprotsessi käivitamine – kasutatakse kriisiolukorda. Vabanenud töötajatele uute ülesannete andmist
Õppimise propageerijad – üksikisikud, grupid, juhtkond.
Õppimist mõjutavate jõudude analüüs – jõud võivad olla toetavad ja taksitavad.
123. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud
Toetavad jõud: 1.konkurentsist tulenev surve; 2.uute tehnoloogiate kasutuselevõtt; 3.juhtkonnapoolne surve.
Takistavad jõud: 1.õppimisele vastutöötavad grupinormid; 2.rahulolu jooksvate töötulemustega; 3.õppimise vajalikkuse mittetunnetamine