82. Kontrolli erinevad liigid

Kontrolli liigid valdkondade järgi kattuvad enamikus organisatsioonides nelja põhilise

ressursiga, mida firma kasutab.

1. Füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja

kvaliteedikontrollis;

2. Inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist.

3. Informatsiooni ressursi kontroll hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose.

4. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt.

Kontrolli liigid juhtimitasandite järgi jaotatakse:

1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud

on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks

firmal jõuda eesmärkideni.

2. Taktikaline kontroll – teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse

üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum).

3. Operatiivne kontroll – teostavad esmatasandijuhid. Keskendutakse teenuse või

toote kvaliteedile ja kogusele, teenindus-, tootmisprotsessile.

Tegevuste kontrolli saab liigitada:

• Eelnev kontroll - eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid. Võivad

olla ka eelnevad turuuuringud, tasuvusuuringud.

• Paralleelne kontroll - toimub põhitegevuse protsessis samaaegselt

mingi tegevusega. See on igapäevane kontroll.

• Järelkontroll - järgneb põhitegevusele, ei kontrollita jooksvalt protsessi vaid

lõpptulemust, s.t. väljundit.

Struktuurset kontrolli on võimalik kujutada skaalal, mille ühes otsas on bürokraatlik ja teises

mitteformaalne kontroll. Bürokraatlikku formaalset kontrolli kasutatakse

mehhaanilistes org.-des, mitteformaalset kontrolli orgaanilise struktuuriga

organisatsioonides.

• Bürokraatlik kontroll on rangete reeglitega ja jäiga hierarhiaga, töötajate osavõtt on

kitsendatud ja jääb formaalseks.

• Mitteformaalse kontrolli eesmärgiks on, et töötajad ise võtaksid endale kohustusi ja

sooviksid oma tulemusi parandada. Väline kontroll on muutunud sisekontrolliks.

83. Kontrolli protsess

Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis

plaanides püstitatud eesmärkidele tuginedes määratakse kindlaks kontrolli standardid.

Plaanide koostamisele järgnevad otseselt kontrolli protsessi kuuluvad tegevused:

• Andmete (info) kogumine ja standardite määramine - on kasulik standardid arvuliselt

määratleda.

• Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed.

• Reageerimine kontrolli tulemustele:

- juht ei reageeri hälvetele

- juht laseb tegevust korrigeerida.

84. Mõjuvõimu mõiste

Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi

tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust

täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik.

Mõjuvõim jaguneb:

1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik

või mingi sotsiaalne süsteem

2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt

positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia)