5. Sümptomaatilised mittenakkavad abordid

Need on tavaliselt teiste üldhäirete tunnusteks. Tavaliselt esanivad enneaegsed väitused loode väljutamisega. Makroskoopiliselt lootel ega lootekestadel ei ole näha patoloogiaid.

Alimentaarne abort (abortus alimentarius). Tekib üldise looma näljutamise või vajalikute toitainete puuduse tõttu. Rasvunutel loomadel üldiselt esineb rohkem sigimishäireid. Mõnede autorite andmete alusel võib leida et märadel esinevad abordid kaltsiumi puuduse korral. Tihti tekivad abordid ka retinooli või tokoferooli puudusel. Emistel abortid esinevad tiamiini, riboflaviini, pantoteenhape, joodi puudusel. Kui loomi karjatatakse härmatanutel karjamaadel või joodetakse külma vett, see võib viia abortile. Halbad või riknenud söötad avalduvad toimet emaloomale (seedesüsteemile, närvisüsteemile jne) või otse loodele, eriti märgatav toime on kui söödas on tungaltera või seened. Toksiliseid aborte võib tekkida kui söödasse sattuvad pestitsiidid, nitriidid ja mõned taimede liigid.

Kliimaline abort. Looted hukkuvad järskude temperatuuri muutuste korral. Kui toimub tiinete loomade ümberpaigutamine siis mõned neist aborteeruvad.

Traumaatiline abort (abortus traumaticus). Toimub kõhutraumade (löökide), kiire ratsutamise, hirmumise, hüppamise, kukkumiste tagajärjel. Traumaatilised abortid üldjuhul tekivad tiinuse viimasel kolmandikul. Loote väljutamine algab 4-12 tunni jooksul pärast traumat (mis kaasneb emaka seinte kahjustusega), harvemini 2-3 päeva jooksul. Mõnikord löök tekitab platsenta verejooksu või tüsistub põletikuga, siis võib abort toimuda kuude pärast.

Harjumuslik abort (abortus habitualis). Mõnedel emastel tiinus katkeb umbes samas tiinusejärgus, kuigi loomade söötmis-pidamistingimused on korras. Võib toimuda kõikidel loomaliikidel aga sagedamini lehmadel ja märadel. Põhjusteks võivad olla infantilism, endomeetriumi ja müomeetriumi armid, endokriinhaigused. Tihti ei esine lootel patoloogilisi muutusi. Emaseid kellel esinevad harjumuslikud abordid, prakeeritakse.

4. Kokkuvõte

Kuna abortid põhjustavad olulist majanduslikut kahju, siis on tähtis teada nende põhjusi. Põhjusi teades võib tegeleda juba selles suunas kuidas aborte ära hoida. Emalooma elu päästmiseks on vaja teada mida on vaja ette võtta, on vaja päästa mitte ainult looma elu vaid ka ennetada tüsistusi ja võimalikku nakkuse levikut teistele loomadele.

5. Kasutatud allikad

Studencov, A.P., Shipilov, V.S., Nikitin, V.Ja., Miroljubov, M.G., Subbotina, L.G., Preobrazhenskij, O.N., Hramcov, V.V. Veterinarnoe akusherstvo, ginekologija i biotehnika razmnozhenija. Moskva, "Kolos", 2000, p. 229-246.

Jalakas, M. Veise tiinuse ja sünnituse patoloogia. Tartu. Eesti Maaülikool, 2006, p. 60-77.

Aidnik, M., Jalakas, M., Jürisson, E., Kolk, A., Ploom, L., Reidla, K. Veiste haigused III. Maalehe raamat, 1999, p. 37-42.

http://www.authorstream.com/Presentation/alamtahseen-481878-fetal-mummification-in-cows/

http://www.cfsph.iastate.edu/DiseaseInfo/clinical-signs-photos.php?name=bluetongue

http://www.kosvi.com/courses/vpat5215_1/vpat5310/fetus/fet04.htm

11