3. Abortide omadused

1. Klassifikatsioon

Idiopaatilised:

1) Mittenakkavad (kaasasündinud anomaaliad, loote ja lootekestade patoloogiad)

2) Infektsioossed (n. brutselloos, salmonelloos märadel, leptospiroos emistel, kampülobakterioos, mõned mükoosid)

3) Invasioossed (n. tritrihhomonoos, toksoplasmoos, tripanosomoos)

Sümptomaatilised:

1) Mittenakkavad (peamine põhjus riknenud sööta söötmine)

2) Loote ja ema vahelise seose häirumine (emaloom aborteerub harjumuslikult)

3) Südame, emaka, maksa jt. haiguste tagajärjel

4) Kunstlik abort e. inimese poolt esile kutsutud

5) Infektsioossed (tuberkuloos, leukoos, hobuste nakkav kehvveresus, sigade punataud, suu- ja sõrataud, influensa, pleuropneumoonia jt), invasioossed abortid (põhjuseks on mikroobide ja ebanormaalsete rakkude tungimine kudedesse, nt. hemosporidioos, mõned helmintoosid)

6) Varjatud abort (puuduvad aborti kliinilised tunnused), võib olla täielik või mittetäielik

7) Ähvardav abort (emaka verejooksude või tugevate enneaegsete väituste korral)

8) Algav abort

2. Embrüonaalne suremine ehk varjatud abort ehk loote resorbeerumine (imendumine)

Embrüonaalse suremuse korral embrüo hukkub enne 13.-15. päeva pärast seemendust. Emalooma tervisele niisugune abort otseselt ei mõju vaid see on sageli ahtruse ja mittetiinestumise põhjuseks.

Aja järgi varjatuid aborte jagatakse kaheks – varajane ja hiline. Varajase korral embrüo hukkub enne 13.-15. päeva pärast seemendamist. Hilise korral loote hukkub 14-42 tiinuspäeval ja seejärel ta kas väljutatakse või resorbeerub koos lootekestadega. Emaloom hakkab indlema ainult kui emakas saab täielikult puhtaks, sel ajal kaob kollakeha ja siis emaloom indleb ümber.

Tavaliselt varjatud aborte tuvastatakse post factum sellepärast et nad kulgevad ilma kliiniliste tunnusteta. Märadel leitakse tiinuse tunnuste puudust kuna varem need esinesid. Sigadel (kombinatsioonis koos halbade söötmis-pidamistingimustega) tihti seemendamise peale muutuvad suguline tsüklilisus ja käitumine.

Embrüonaalse suremuse vähendamine toimub sõltuvalt põhjusest. Põhjusteks võivad olla geneetilised või hormonaalsed faktorid, liiga hiline seemendamine, emaka varjatud põletikud, söötmis- ja pidamistingimused, emalooma üldine tervislik seisund. Siis kasutatakse hormoonpreparaate, ravitakse emakapõletike, seemendatakse õigeaegselt, parandatakse looma ümbritsevat keskkonda ning ravitakse teisi haigusi.

3. Loote väljutamisega kulgev abort

See on kõige sagedasem kliiniliselt diagnoositav abordi liik, esimeste tiinusekuude jooksul on loode suuruselt väike ja abort võib toimuda märkamatult, selle toimumist määratakse hiljem, kui kontrollitakse tiinust ja loom keda juba otsustati tiineks, on mittetiine. Sageli esineb loote väärarendite korral. Sel juhul loote väljutatakse koos lootekestadega. Kui loote väljutamine toimub esimesel tiinuspoolel siis tavaliselt mingeid tüsistusi ei järgne, aga kui tiinuse teisel poolel siis tihti järgneb päramiste peetus. 3-4 päeva jooksul pärast aborti esilekutsuva teguri toimumist täheldatakse looma laktatsiooni muutusi.