19. Luukoe füsioloogiline regeneratsioon – ülesanne ja kuidas toimub?

Füsioloogiline regenratsioon on normaalse füsioloogilise elutegevuse käigus kulunud või hukkunud rakkude asendumine uutega. Luukoes toimub endoteeli tõttu (hea rakkude paljunemine) täielik regeratsioon ehk koedefekt täitub hävinud koele nii ehituselt kui funktsioonilt identse koega ja taastub elundi endine välimus ja funktsioon.

Kahjustuse korral hakkavad luud ümbritseva periosti sisemise e kambiaalse kihi rakud intensiivselt paljunema ja muutuvad osteoblastideks, mis moodustuvad kahjustuskoldes põimikluu. Luumurdude korral haarab moodustuv põimikluu murru koha enda sisse ja tungib luu fragmentide vahele. Moodustub fibroosne kallus, hiljem kondrofibroosne, kondraalne ja luuline kallus. Luukude formeerub lõplikult. Luukoe posttraumaatilises reparatiivses regeneratsioonis eristatakse sarnaselt luukoe histogeneesiga intramembranoosset ja kondraalset ossifikatsiooni.

Patoloogiliste muutuste korral (väga tugev kahjustus, ainevahetushäired jne) võib sidekude vohada sellisel määral, et ei toimugi lõplikku luustumist, sel juhul jääb püsima sidekoeline armkude ja moodustub ebaliiges (uus liiges vales kohas)

20. Peroksüsoomid, ehitus ja talitlus. Peroksüsoomide defektsusest põhjustatud patoloogiad.

Peroksüsoomid on väikesed (diam. 0,1-1,5 μm) ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed. Eriti palju on neid maksa ja neeru rakkudes. Sisaldavad oksüdatiivseid ensüüme: uraathappe oksüdaasi ja D-amiinohapete oksüdaasi. Peroksüsoomid sisaldavad ensüümi katalaas, mis lagundab liigset vesinikperoksiidi. Vesinikperoksiid on vajalik mitmete ainete oksüdeerimiseks (näit. alkohol aldehüüdiks, seega osalevad peroksüsoomid ka detoksikatsioonil.

Peroksüsoomide funktsioonid maksarakus:

- rasvhapete lagundamine (oksüdatsioonil)

- vesinikperoksiidi lammutamine

- liigsete lämmastikaluste- puriinide (AMP, GMP) lammutamine kusihappeks

- detoksikatsioonil (aldehüüdide jne) osalemine

Peroksüsoomide funktsiooni neuronis:

- müeliini süntees

Peroksüsoomi muud funktsioonid:

- kolesterooli süntees

- sapihapete süntees.

Peroksüsoomide defektsusega seotud haigused:

a) Podagra- puudub uraathappe oksüdaas, kogunevad kusihappe soolad.

b) Zellwegeri sündroom on tingitud ensüümide peroksüsoomidesse impordi häirest. Neil haigetel on aju, maksa ning neerude talitluse häired ning nad surevad varsti peale sündi. Üks selle haiguse vormidest on tingitud mutatsioonist peroksüsoomi membraanivalku määravas geenis, mis ei võimalda ensüüme korralikult importida. Selle tulemusel nende patsientide peroksüsoomides pole peaaegu üldse vajalikke ensüüme ning tagajärjeks on raske ainevahetuse häire. Peroksüsoomid puuduvad maksa rakkudes, neerutorukeste rakkudes ja fibroblastides. Toimub pikaahelaliste rasvhapete kogunemine (kolesterooli estrid, tserebrosiidid, gangliosiidid, sfingomüeliin).. Müeliinkatete süntees häirub, sest plasmaogeen (müeliinkatte komponent) puudub.

c) Kondrodüsplaasia- vaagna ja õlavöötme ning jäsemete arengu häire, ihtüoos. Peroksüsoomid on vigased.

d) Adrenoleukodüstroofia.

e) Refsum´i haigus.