- •Bioloogia kt2 vastused
- •Elu põhiomadused. Mis on bioloogilised süsteemid, nende jaotus? Millised on organismide teket ja arenemist uurivad bioloogia eriteadused?
- •Rakuteooria olemus, loojad ja neist igaühe panus teoriasse. Rakubioloogiliste uuringute eest Nobeli preemia saanud teadlased.
- •Eubakteri ja arhebakteri erinevused. Gram-positiivse ja Gram-negatiivse eubakteri erinevused.
- •Plasmamembraani lipiidid – ehitus ja talitlus. Plasmamembraani valgud – ehitus ja talitlus. Mis on gpi-ankur?
- •Tsüstiline fibroos. Hüperkolesterooleemia. Sfärotsütoos.
- •Glükaalüks, basaalmembraan, ekstratsellulaarne matriks (keemiline ehitus ja ülesanded) – ehitus ja talitlus. Laminiinide molekuli ehitus ja funktsioonid. Lamininopaatiad.
- •Mis on maatriksi metalloproteinaasid (mmp), nende seos patoloogiatega? Mis on maatriksi metalloproteinaaside inhibiitorid (timp), nende seosed patoloogiatega?
- •Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik (aer) – ehitus ja talitlus. Aer-I defektsusest põhtjustatud patoloogiad.
- •Golgi kompleks – ehitus ja talitlus. Golgi kompleksi defektsusest põhjustatud patoloogiad.
- •Luukoe füsioloogiline regeneratsioon – ülesanne ja kuidas toimub?
- •Peroksüsoomid, ehitus ja talitlus. Peroksüsoomide defektsusest põhjustatud patoloogiad.
- •Mitokondri ehitus ja talitlus. Kus, kuidas ja kui palju tehakse atp-d?
- •Mis on oksüdatiivne fosforüleerimine? Kuidas kujuneb ja mis ülesanne on kõrgel h-ioonide kontsentratsioonil mitokondri intermembraanses ruumis?
- •Mikrofibrillid (või mikrofilamendid) – ehitus ja talitlus. Mikrofibrillidele toimivad ained. Valgud, mille külge kinnituvad rakus mikrofibrillid.
- •Skeletilihase sisemine ehituslik ülesehitus. Miks on skeleti vöötlihasrakk ristivöödiline?
- •3) Neljaks: Punased (oksüdatiivsed), punased (oksüdatiivsed-glükolüütilised), intermediaalsed (oksüdatiivsed-glükolüütilised), valged (glükolüütilised).
Tsüstiline fibroos. Hüperkolesterooleemia. Sfärotsütoos.
Tsüstiline fibroos – Defektne on plasmamembraani kloriidioonide kanali osa. Selle tagajärjel on ebanormaalne sekretsioon pankreases, higinäärmetes, kopsudes, mis lõpeb tavaliselt lapseeas surmaga (harva elatakse kuni 40. eluaastani). Haigus on geneetiline. Mutatsioon esineb geeni mitmes piirkonnas. Haigus on põhjustatud valgu primaarstruktuuris esinevate häirete poolt.
Sõltumata soost esineb haigetel ka tugev mahajäämus kasvus.Hüperkolesterooleemia - haigus avaldub kõrge kolesterooli veretasemena, mis viib südame stenokardia, isheemia ja varase infarktini (20. eluaastaks). Kaasneb küünarnuki, põlve ja sõrmeliigeste sõlmjas ksantoom. Põhjus: mutatsioon geenis LDLR (madala tihedusega lipoproteiini retseptor - puudub või vigane).
Sfärotsütoos – lihasraku plasmamambraanis anküriini defekt. Sagedaseim kaasasündinud hemolüütiline aneemia. Sel puhul on vähenenud erütrotsüütide hulk nende suurenenud lagunemise tõttu.
Sagedus u. 4 juhtu 100 000 elaniku kohta (maailmas).
Glükaalüks, basaalmembraan, ekstratsellulaarne matriks (keemiline ehitus ja ülesanded) – ehitus ja talitlus. Laminiinide molekuli ehitus ja funktsioonid. Lamininopaatiad.
Eukarüootse raku pinnal on hulgaliselt suhkrujääke- seda suhkrurikast raku välispinna osa nimetatakse glükokaalüksiks. Selles olevad suhkrujäägid on olulised rakkudevahelistes kontaktides ning adhesioonis. Glükokaalüksis olevaid suhkrujääke tunnevad ära teistel rakkudel olevad lektiini-sarnased molekulid, alus rakk-rakk interaktsioonidele. Raske on panna kindlat piiri glükokaalüksi ja ekstratsellulaarse maatriksi kohta.
Basaalmembraan-õhuke maatriksi kiht, millele kinnituvad rakud paljude retseptorite vahendusel.
Rakuväline struktuur, mis koosneb glükoproteiididest ja retikuliinkiududest. Õigem oleks nimetada basaalplaadiks, et mitte segi ajada plasmamembraaniga.
Ekstratsellulaarne matriks on rakkudevaheline aine, paksumkiht rakude vahel. Ekstratsellulaarne maatriks koosneb polüsahhariididest ja valkudest. Ekstratsellulaarset maatriksit on kõige rohkem sidekoes. Esineb palju erinevaid maatriksi molekule, mis võivad olla väga erinevalt organiseeritud – vastavalt antud koe funktsionaalsetele vajadustele (hammaste või luude kaltsifitseerunud kude, silma läbipaistev sarvkest). Maatriksit moodustavad valgud sekreteeritakse lokaalselt rakkude poolt. Enamikus sidekudedes on maatriksit moodustavad valgud suures osas toodetud fibroblastide poolt. Maatriksi polüsahhariidid – glükoaminoglükaanid, on seotud kovalentselt teatud valkude, nn proteoglükaanidele. Maatriks on vajalik paljudele rakkudele, et nad saaks läbi viia spetsialiseeritud funktsioone. Põhilised valgud: - Kollageenid - Laminiinid - Fibrilliin - Fibriin - Nidogeen - Perlekaan - Elastin - Fibronektiin jne
Lamininopaatiad:
Mutatsioonid laminiini alaosasid kodeerivates geenides võivad põhjustada tõsiseid basaalmembraanide defekte ja mimeid haigusi.
Kartsinoomid (epiteelkoe vähk) – esineb laminiin-10 kaotus ja laminiin-5 ebaregulaarne ümberasetus vähi sissetungvas ääres (migratsiooni stimuleerimine)
Gliia kasvaja
Kaela/kukla kasvajad
Lihasdüstroofiad
Epidermolysis bullosa – haigust põhjustavad laminiin – 5 puudumine ( on kinnitumise filamentide komponent). See on pärilik haigus, mille puhul on epidermis lahti toetavast basaalmembraanist ning nahk kattub villidega. Haiged surevad tavaliselt esimese eluaasta jooksul.
Matriksi ülesanded:
tüvirakkude asümmetrilise mitoosi juhtimine
rakkude migratsiooni takistamine
signaalmolekulide sidumine ja signaalide liikumise reguleerimine
signaalmolekulide jaoks abiretseptor
signaalmolekulide esitajad rakule