XIX Jussi surm-

kui mees Mari juurest lahkus mõtles et kui naine temaga järgmisel päeval kaasa ei tule siis on lõpp. Õhtul magama heites ei saanud ta und ja läks välja- võttis pussi kaasa. Ta jooksis samasse kohta, kus ta oli vaadanud kuidas Mari ja Andres kirikusse lähevad. Ta jäi sinna kükitama, kuulis samme ja hüppas põõsast välja aga tema jalg jäi oksa taha kinni ja ta komistas. Mees (Andres), kes sealt mööda läks kuulis teda ja oli ehmunud, sest tal ei olnud ühtegi relva kaasa. Ta virutas Jussile jalaga. Nii sattuski puss talle põlve. Saunamees viskas relva käest ja jooksis metsa sügavasse lumme kuuskede vahele. Ta jooksis kiirelt sauna tagasi ja läks kohe lauta nagu tahaks ta lehmadelt nõu küsida. Natukese ajapärast läks ta kohta kus ta esimest korda tahtis ennast üles puua aga Mari takistas teda. Võttis püksilt sama nööritüki maha- sellel oli siiani silmus otsas, sidus kuuseoksa külge ja poos ennast üles. Madis oli esimene kes mehe sealt leidis, saunanaine oli kuuldust rabatud. Kui Mari Jussi nägi pani ta tähele et selle sama nööriga tahtis mees eelmine kord endalt elu võtta. Andres ütles Pearule selle kohta et nüüd saigi mees oma lõõpimise palga kätte. Mari käis ringi nagu tapetud. Peremees istus ka oma toas- haige jala pärast. Erilisi soove kirstu ehitamiseks ei tehtud. Kirikuõpetaja ei olnud ka nõus Jussi ära saatma. Matused olid laupäeval- kohal olid Mari, Hundipalu Tiit, Aaseme Aadu ja Andres. Ta maeti surnuiaia taha puude alla, ilma kirikukukella-löömiseta, ja ilma köstri või õpetaja lugemiseta. Teiste imestuseks hakkas Andres palgeraamatust laulusõnu ette lugema. Mari oli väga liigutatud ja sel hetkel tundis ta et on rõõmus mitte enam kurb, kuid nutt kippus siiski peale. Mari mõtles et peale matuseid läheb ta talust ära koos oma lastega aga seda ta siiski ei teinud.

XX Andrese vingerpuss -

Algas tavaline argipäev, ainult et iga pühapäev käidi surnuaias ja kirikus. Kahekesti mindi surnuaia juurde- sealt aga läks Andres surnuaeda Krõõda ja Mari surnuaia taha Jussi juurde. Ühel õhtul tuli Pearu neile külla ja hakkas rääkima: kui hea ja väärt naine Krõõt ikka oli ja Juss samuti; Mari rõõmsast olekust ei ole aga enam midagi näha; lapsed kasvavad sama tugevaks kui nemad Andresega on. Näha oli et Pearule läks ikka südamesse Jussi surm, sellepärast et Marist ja Andreset nii kõrtsis oli rääkinud- arvas et Jussi surm on tema hingel. Ta käis leppimas jällegi selleks et saaks armulauale kirikusse minna. Peale mehe lahkumist hakkas A jälle rääkima et Mari võiks sinna ikka perenaiseks tulla. Naine oli jällegi sõnatu ega osanud midagi sellepeale vastata. See küsimus jäi aga mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani pidama kuidas saaks naabri maale vett paisutada, piiril aedu lõhkuda, põllupeenraid üles künda, naabri karjapoissi kimbutada ja vingerpussi mängida. Varsti protsessitigi igasuguste asjade pärast. Juhtus ka selline asi et kui A ükskord koju tuli leidis ta Pearu hobusega oma rukkist- läbi odra sõitnud, et rukkise pääseda- hakke lõhkunud. Hobune norutas keset Eespere rukist, ohjad ratta ümber- Pearu magas vankris. Andres kutsus tunnistajad kokku ja hiljem kaebas mehe kohtusse. Pearu sai karmi karistuse ja pidi ka veel kahjutasu maksma. Õhtul mindi kõrtsi, seal lubas Pearu Andresele maksta 30,- rubla kui too ütleb kuidas ta sinna võis saada. P arvas et A räägib kõigi ees kuid too sosistas talle hoopis kõrva. Kohe tõusis jälle tema poolt kära et nii ei olnud kokkulepitud. Andres oli aga kaval ja ütles et kui tema peale jääb, otsuse mõistmisel, siis teeb ta kõigile välja- loogiline et rahvas oli siis tema poolt, nagunii oli tal ju õigus ka olnud. Andres sositas talle seda et tema oli koju tulnud ja siis näinud et Pearu magas oma vankris ja hobusel olid ohjad ratta ümber. Siis saatiski ta oma hobuse koju ja viis tema oma rukkisse, kutsus kohale tunnistajad ja asi läkski nii edasi nagu oli. Loomulikult oli mees püha viha täis aga ta ei saanud seda tunnitada. Nad hakkasid kaklema, Andresel oli lõpuks nägu verine ja habe rikutud. Pearul ei olnud aga midagi viga- ei ühtegi kriimu. Hiljem lonkis A koju.