XVI Pahandused sulasega-

Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Peresse oli kaubeldud uus tüdruk- Kaie, kes oli 30a, tuima nöoga ja tuhakarva juustega. Krõõdale ta eriti ei meeldinud sest too oli nii tõsine ja lastel ei olnud kellega niisama juttu ajada ja mängida nagu seda oli Mariga olnud. Majja sündis kolmas laps kes oli aga jällegi tüdruk- jällegi nuttis naine palju ja ka mees ei olnud sellega rahul. Mari ei osanud enam see kord midagi öelda, ta ainult nuttis sellepärast et perenaisel nii halvasti siis jälle läks- ta oleks oma lapse andnud, et neil parem olla oleks aga asi lihtsalt läks nii. Andres ütles et kui sünnib jälle tütar siis ta ei tööta enam nii agaralt maal aga nagu näha ei muutnud see mehe töökust. Jussi ja Mari tõttu oli rohkem tööjõudu nüüd saadaval. Tehti väga palju tööd ja tulemused olid väga head- mitu uut aeda, põld oli kividest tühjem. Naabrid mõnda aega enam ei tülitsenud ja valitses rahu. Ühel päeval läks Pearu joobununa koju, sõitis jälle aia maha ja hakkas oma kätt naise külge panema. Jaagup (uus sulane) ei suutnud aga seda kisa taluda ja läks pererahvale vahele ja viis mehe sängi. Peremees hakkas aga kohe kätega talle kõrri kinni, siis hammastega põidlasse mille peale Jaagup noa võttis ja talle hammaste vahele pistis- sai vabaks. Mees võttis aga kivid kätte ja oli valmis viskama aga sulane kaitses ennast tooliga ja sidus Pearu käed kinni.  Hommikul ei räägitud sellest enam midagi kuid peremees muutis sulase elu väljakannatamatuks selle eest. Ta ajas Jaagupi vihmaga tööle, külmaga vette kraavi kaevama, tööd lasi teha hommikul  varakult ja ööse lubas alles lõpetada, lõpuks ei andnud talle isegi süüa, mille peale sulane Eesperest abi läks küsima- P viskas ta selle peale majast välja ja palka ei andnud. Asi läks kohtusse kus loodeti et nad omavahel ikka lepivad. Ühel õhtul istusid mõlemad kõrtsis ja P pakkus J oma kruusist viina juua aga too keeldus, lõpuks lubas P talle isegi palga ära maksta- nii ka juhtus, kõik sellepärast et mees tahtis et sulane jooks temaga ja lõpuks ka ära lepiks- võttis ta enda juurde isegi rööle tagasi. Järgmisel päeval P kahetses et nii oli kõrtsis teinud. Nii mõtleski ta plaani kuidas mehest lahti saada- tuli joobes peaga koju ja hakkas karjuma, Jaagup tahtis ta kinni siduda ja magama viia kuid mees hakkas karjuma ja jooksis poolpaljalt Eesperre kus ütles et sulane tahab teda tappa. Andres ei hakanud sellesse sekkuma kuna Krõõt seda palus. Mindi siis sellega kohtusse, Pearu sai jällegi mis tahtis- Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Mõni nädal hiljem, kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes selles osalesid), Andres sõitis sealt just mööda ja viis maas lebava mehe koju ja kutsus veel arsti ka- (talvel). Sügiseks olid mehel jalad all ja ta käis jälle ringi. Tekkis järgmine kodutüli- naine jooksis kaitseks Eesperre. Pearu läks sinna järgi ja tahtis hakata naist kaasa kiskuma- A rääkis aga rahulikult et las naine ajab Krõõdaga juttu kui tahab, aga mees ei andnud järgi- lõpuks lõi mees A jalaga, mille peale A ta majast välja viskas. P tõi kodust oma seatappe-püssi ja lubas kõik maha lüüa, see jäi aga ainult mõtteks. Andres ei tahtnud ennast sellese sekkuda ja läks tuppa koos Krõõda ja Pearu naisega.

XVII Krõõda surm- 

viimane riid muutis meeste vahelise olukorra väga pinevaks. Talvel oli ainuke punkt kus nad kokku võisid puutuda: ühine talitee heinte, haude, puude ja muu materjali vedamiseks. See käis mööda Oru maid- ühel päeval leidis Andres et sinna on aed vahele ehitatud, sel korral ta selle küll lõhkus kuid järgmiseks korraks oli ta endale oma maale tee rajanud. Kevadel oli Vargamäe muutunud selliseks nagu A unistas: 10-kond noort  õunapuud, ka kirsi-ja ploomipuud olid õisi täis, marjapuudest ja teistest rääkimata. Sauna-Mari ootas nüüd oma teist last ja Krõõt neljandat, sellega oli naisel aga raskusi sest tervis oli halb ja  raske oli olla. Krõõt rääkis mitu korda juba talle et kui midagi peaks juhtuma et ta siis hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Tihti mõtles Mari sellele et miks ta küll nii oli rääkinud ja mõelnud. Sündis poeg- Krõõda näos oli üle pika aja naeratus ja ka Andrese, kuid kui mees oma naist nägi siis see kadus sealt sest too nägi nii kahvatu välja (Maril sündis aga tütar). Mari ütles mehele et ta naine ei tõuse enam voodist. Peremees ei olnud kunagi mõelnud sellele et ta naisne võiks surra või ta jõud lõppeda lapsi kandes ja hommikust õhtuni ja pooled ööd rasket tööd tehes. Krõõt ütles Andresele et poiss võttis talt hinge. Oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad kuid sinna polnud enam midagi parata ja teha. Ta palus mitu korda jumalat ja kordas tõotusi- selle pärast ei jõudnud ta ka seemendamisega valmis. Viimased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi- Mari mäletas hästi mis Krõõt talle enne öelnud oli (talle oleks meeldinud kui Marist saaks tema lastele uus ema ja Andresele naine). Krõõt hakkas midagi ütlema kuid sõnad ei tulnud tal suust- ta suri, hoides Marilt käest kinni. Tagapere perenaine tuli ka vaatama mis toimub, sest pikka aega ei olnud Krõõt väljas tööl käinud ja Pearu muretses ka. Sinna jõudes kuulis ta kohe et oli sündinud poed, kuid Krõõt oli surnud. Andres palus temalt et ta appi tuleks, mille peale naine ütles kohe et see oligi tal plaanis juba- Pearu ütles tegelikult talle et äkki on neil abi vaja. Krõõdale ehitati ilus kuusepuust kirst. Mari aitas talus väga palju ja A usaldas teda täiesti, nii et too ei pidanud millegi tegemiseks luba küsima, ta oli nagu perenaine talus. Ta imetas enda kui ka nende last. Andres muidu ei nutnud kuid kui ta põllule jälle külvama läks hakkasid ta silmad  nagu jõed voolama ja ta ei saanud sinna midagi teha. Matustele tuli väga palju rahvast, algul räägiti palju Krõõdast ja sellest kui hea ja töökas ta ikka oli. Hiljem olid aga paljud juba purjus ja räägiti kõigest. Pearu rääkis koguaeg kui väärt naine ta ikka oli olnud, tõsteti väga tihti tema auks klaas. Õhtul istus ta A kõrvale ja rääkis sellest kui naine oli sigu tulnud koos lapsega tema põllult koju ajama. Ta ei parandanud aeda selleks ära et talle see meelde jääks kuidas esimest korda Krõõta nägi ja oleks koos temaga tahtnud nende sigadega koos minna ja kas või lasta ennast lauta panna. Naine oli ka ainuke kes neid kahte lepitama sundis vaadates oma armsate silmadega mõlemale otsa. Pearu tegu soosilla tee naise jaoks korda, et teda ikka siledal teel kalmistule viidaks- keegi ei palunud tal seda isegi teha. Kui talt küsiti et millise tee ta oma naisele teeb, siis vastas ta et tollel pole mingit teed vaja, sest arvatavasti matab tema neid.

XVIII Mari ja Andrese suhted- 

kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud nii pea. Jussi ja Mari suhted olid ka suhteliselt halvad- Juss tahtis et naine tuleks tagasi sauna elama ja ei aitaks enam nii paljul peremeest, kuid naine ütles et on ikka nii kaua peremehe juures kuni ta endale kaasa leiab. Kui Andres kuhugi läks (n kodukülla) siis loodeti et ta tuleb koos uue neiuga tagasi aga nii jällegi ei olnud. Juba olidki esimesed jõulupühad käes- Juss sättis ennast kirikusse minekuks ja tahtis et Mari ka kaasa läheks kuid too ütles et ei saa lapsi omapäid jätta, nii läkski mees üksi. Keskmise jõulupüha ajal läks Andres ja kutsus samuti Mari kaasa, too ütles et kui peremees tahab siis võib ta ka minna. Lapsi hoidma kutsuti saunatädi. Kui Juss seda kuulis oli ta väga pahane sest alles oli naine talle ära öelnud aga nüüd saab juba sinna minna- ta peitis ennast metsa et näha kuidas nad lähevad. Saunatädi rääkis poisile et kirikulised olid kiiret sõitu teinud ja Andres ostis veel neiule naistejooki ka- Juss ei osanud midagi sellepeale öelda. J läks M-ga rääkima ja selgitust nõudma, jällegi rääkis ka sellest et naine võiks temaga minema minna sealt aga vastus oli sama-et ei saa. Peremees hakkas talle üks päev rääkima et ta võiks ikka neile perre tulla, lastele ema eest olla, hoolitseda nende eest (see meeldiks A-le väga).Möödusid jälle mitmed kuud kuid peremees ei olnud endale ikka naist ostinud- vb ta unustas selle asja sootuks sest Mari tegi kõik põhilised tööd ja oli lastele ema eest, Andres ise uppus ka töösse. Pearu üles kord Andresele et tol on küll head lõuad aga sauna-Jussi käest võttis naise ikkagi käest- selle peale lõi A teda korralikult. Lubas ka kõik teised maha lüüa kes hakkavad temast ja Marist rääkima. Juss tuli jällegi naist sauna kutsuma, too keeldus. Järgmisel päeval rääkis poiss aga peremehega, lepiti kokku et mees peab endale kiiresti uue naise otsima siis saab Mari mõneks ajaks sinna jääda. Kohus otsustas kõrtsis toimuva peale, et A läheb 2 päevaks vee ja leiva peale. Sel ajal ilmus Juss tallu ja kutsus kohe Mari endaga aga naine ütles et ei saa nii teha sest peremeest ei ole ja keegi ei hoolitseks ju laste eest. Mees ütles et kui naine täna ei lähe siis ei lähe ka mitte kunagi enam. Andres tuli sel õhtul hilja koju olles purjus- ta jalg oli verine, lasi Maril seda siduda. Vigastuse kohta ütles et maas oli mingi terav asi ja komistas sinna otsa. Mees oli toonud poest saiakesi ja komme lastele ja ka Marile.