XI Esimene tüli

Näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba nii palju nagu eelmisel aastal loodeti. Põllud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil  rohtu süüa. Jaanipäeval muutus aga ilma paremaks ja rohi hakkas rohetama ja kiirelt kasvama, sellepärast pidid nad hakkama jälle rohkem tööd tegema. Peremees nagu ei maganudki millalgi- kui kõik vaatasid et ta silma oli kinni pannud loodeti et ta magab kuid hetk hiljem tõusis ta juba üles ja ruttas tööd tegema. Juss oli juba eelmine aasta väsinud kuid nüüd kui uus tüdruk Mari tuli püüdis ta rohkem tööd teha. Tihti lõõpisid nad kuskil ja narrisid teineteist. Mari ütles talle et too ei suudaks üle jõe ujuda- Juss läks seda aga kohe tõestama. Õnnetuseks tuli tal kramp kui hakkas tagasi ujuma- peremees viskas rõivad maha ja läks talle järgi. Noori ühendas see aga nüüd rohkem, sest nad olid silmitsi seisnud surmaga. Juss nägi Mari silmis esimest korda lapselikku hirmu. Peremehe arvamus poisist muutus ka sest ta nägi et Juss püüab rohkem tööd teha, ta pidas seda loomulikuks kuna too läks ju vanemaks ja arukamaks. Igapäevane töö edenes väga hästi. Kraav saadi ka valmis, aga siis ku Andres ja Pearu pidid koos vaatama minema kuidas esimene vesi sealt lastakse ei olnud Pearut kodus ja A koos Madisega avastas et tamm oli juba eest ära võetud. Tagapere loomad käisid ükspäev Eespere orases tallamas/söömas. Selle peale parandas Andres aiaaugu ära ega öelndu P-le midagi- mees sai aga vihaseks et keegi talle midagi ei öelnud. Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. Rääkis Krõõdale et ta on ikka hea ja väärt naine, kiitis peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on kange ega jäta oma jonni.

XII Uus paar

Mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest  töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi.

XIII Teine laps-

sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama. Tütre sünd tegi ta aga väga kurvaks sest mees tahtis ju poissi endale pärijaks aga jälle sündis tütar. Ta nuttis nii mis hirmus aga keegi ei näinud teda. Kui nad lapsega magasid tuli Andres koju ja ajas naise üles ja  ütles et pole vaja muretseda et see ka tüdruk on- neil veel aega poegi saada. Samas oli aga mees pettunud sest naabril olid esimesed pojad ja töö tegemises läks neil paremini, olgugi et mees koguaeg kõrtsis istus. Ta ei saanud sellest aru kuidas selline asi võimalik on et tema teeb päev läbi tööd ja ei saa ikka asju valmis aga naabritel väga lihtne elu ja kõik korras. Krõõt nuttis üldse väga tihti-loomi söötes, lüpstes, last kiigutades, söögilauas jne. Mari ja Krõõt hakkasid arutama kuidas tüdrukul läheb. Neiu palus perenaiselt lasta neil sauna koos Jussiga elada- lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt oli sellega nõus ja rõõmus noorte üle, hiljem kui nad sellest Andresele rääkisid oli mees ka poolt ja lubas neile korralikud pulmad pidada ja aidata korraldada. Õhtul olid noored väga rõõmsad ja rääkisid terve öö juttu.