- •Automaatjuhtimissüsteemi klassifikatsioon.
- •Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted.
- •Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud.
- •Automaatika ühendusviisid.
- •Dünaamilised karakteristikud.
- •Diferentsiaalvõrrand.
- •Ajakarakteristikud.
- •Sageduskarakteristik.
- •Sageduskarakteristiku konstrueerimine
- •Logaritmilised sageduskarakteristikud.
- •Logaritmiliste karakteristikute konstrueerimine.
- •Proportsionaalne lüli.
- •Inertne lüli.
- •Võnkelüli
- •Diferentseeriv lüli.
- •Integreeriv lüli.
- •Viitelüli.
- •Reguleerimisobjektid.
- •Lihtsad ja keerulised objektid.
- •A utomaatreguleerimissüsteemi stabiilsus.
- •Stabiilsuse kriteeriumid.
- •Ar dünaamilised omadused.
- •I regulaator.
- •I regulaatori karakteristik( vaata jooniseid).
- •P regulaator – proportsionaalne regul.
- •Pi regulaator.
- •Pd ja pid regulaator
- •Regulaatorite konstruktiivelemendid.
- •Juhtseadmed.
- •Elektrimasinvõimendi.
- •Magnetvõimendid.
- •Tagasiside magnetvõimendites.
- •Pneumaatilised võimendid.
- •Täiturmehhanismid.
- •Elektrilised täiturmehhanismid.
- •Kahepositsiooniline el. Täiturmehhanism.
- •L1l2 – mootorimähised
- •Kolme positsiooniline täiturmehhanism e. Proportsionaalne täiturmehhanism.
- •Elektromagnetklapid.
- •Pneumaatilised täiturmehhanismid.
- •Kolbtäiturmehhanismid.
- •Hüdraulilised täiturmehhanismid.
- •Reguleerimisorganid.
- •Reguleerimisorganite parameetrid ja karakteristikud.
- •Reguleerimisorganite konstruktsioon.
- •Klappide liigid.
- •Siibrid.
- •Reguleerimisorganite ühendamine täiturmehhanismidega.
- •Automaatregulaatorid.
- •Otsetoimega regulaatorid
- •Otsetoimega temperatuuri regulaator
- •Otsetoimega rõhuregulaator
- •Otsetoimega nivoo regulaator
- •Elektrilised regulaatorid
- •Reguleeriv millivoltmeeter kontaktivaba väljundiga
- •Bimetall regulaator.
- •Manomeetriline reguleerimine
- •Elektron regulaatorid
- •Elektron regulaator rvl-45
- •Välisseadme ühendusskeem.
- •Pneumaatilised automaatikasüsteemid.
- •Õhuvarustussüsteemi plokkskeem.
- •K ompressor.
- •Õhupuhastamine.
- •Pneumaatilised täiturid.
- •Ajakarakteristikud.
- •Sageduskarakteristik.
- •Sageduskarakteristiku konstrueerimine
- •Logaritmilised sageduskarakteristikud.
- •Lihtsad ja keerulised objektid.
- •Automaatreguleerimissüsteemi stabiilsus.
- •Ars süsteemide korrektsioon.
Ar dünaamilised omadused.
Automaatikas
kasutatakse erinevaid regul., mis erinevad konstruktsiooni-, töö
põhimõtte-, kasutatava energia poolest. Kuid sõltumata sellest
neid saab grupeerida sõltuvalt nende dünaamilistest omadustest.
Dünaamilisi omadusi iseloomustatakse regulaatori
reguleerimisseadusega, mis näitab kuidas muutub regulaatori
väljundsignaal (reguleeriv toime
)
sõltuvalt sisendsignaali( reguleeritav parameeter
)
muutumise korral. Ja seda isel. Regul. siirde karakteristikuga.
Vastavalt sellele võib regulaatorid jaotada järgmisteks liikideks:
I-integraalne;
P – proportsionaalne; PI – prop. integraalne; PD – prop. difer.; PID – prop. integ. Dif. regulaator.
I regulaator.
Siia
gruppi kuuluvad regul. milledel
muutumise kiirus on võrdeline
muutumise suurusega.
-
regulaatori ajakonstant.
I regulaatori karakteristik( vaata jooniseid).
Raskus
Ülesanne
,
seejuures regul. organ võib olla erinevas asendis
ja
vahel.
See, et sellel regul. staatiline viga puudub on I regul. eelis, kuid
tal on halvad dünaamilised omadused: tal on pikk reguleerimisaeg ja
suured kõrvalekalded.
P regulaator – proportsionaalne regul.
Sellel regul. reguleeriv toime kordab reguleeritava parameetri muutusi.
Selle regul. on kindel seos reguleeritava parameetri ja reguleeritava toime vahel ja sellepärast sellel regul. on staatiline viga. Regul. ei taasta parameetrit algasendisse,
vaid peale reguleerimisprotsessi lõppemist regul. parameetri väärtus erineb esialgsest väärtusest staatilise vea võrra. Staatilise vea olek on regul. puudud, aga ta omab häid dünaamilisi omadusi.
-proportsionaalsuse
diapasoon, see näitab missugune sisendsignaali muutumise piirkonnas
väljundsignaal on proportsionaalne ehk võrdeline sisendsignaaliga.
P
regul. võib saada I – regul. jäiga neg. tagasiside sisseviimisega
ja see tagasiside stabiliseerib regul tööd ja selle tõttu
dünaamilised omadused paranevad.
Pi regulaator.
Tal
on 2. esimese regulaatori kombinatsioon ja ta omab nende eeliseid
s.t. tal puudub staatiline viga ja ta omab häid dünaamilisi
omadusi. Sellel regulaatoril reg. organi ümberpaigutus on võrdeline
reguleeritava parameetri kõrvalekaldega ja selle kõrvalekalde
integraaliga.
-
reguleerimisseadis.
P
I
regulaatorist on võimalik saada p-reg., kui jäiga tagasiside
ahelasse lülitame sisse dif. lülid. Sel juhul jäik tagasiside
muutub elastseks tagasisideks, mis toimub ainult siirdeprotsessi ajal
ja selle aja jooksul töötab regul. nagu p-reg., sellepärast omab
häid dünaamilisi omadusi. Püsi režiimis elastse tagas. mõju kaob
ära ja seal töötab kui I-regul. Puudub staatiline viga.
Pd ja pid regulaator
Need on PI reg, kuhu on sisse viidud signaal kõrvalekalde tuletise järgi. Selle signaali sisseviimine kiirendab regulaatori tööd ja suurendab tema täpsust.
Kõrvale kalde tekkimisel parameetri muutus on maksimaalne. Selle signaali kiiruse järgi saaks dif. lüli abil ja kui selline signaal saata regulaatorisse, siis see hakkab kohe tööle ilma parameetri märgatavat muutumist.
Ja selletõttu parameeter tagastatakse kiiremini algasendisse ja parameetri kõrvalekalle reguleerimise käigus väheneb. Tänu sellisele dif.lülile regulaator nagu ennetab parameetri muutust ja seepärast kutsutakse neid ennetusega regulaatoriteks.
