Proportsionaalne lüli.

Siia kuuluvad sellised elemendid, milledel väljund signaal igas ajahetkel on võrdeline sisendsignaaliga s.t väljundsignaal kordab sisendsignaali muutusi, ainult tema amplituudi suurus on suurem või väiksem ja see sõltub ülekande tegurist K.

t

20lgK

LASK

lg

Inertne lüli.

Siia kuuluvad need elemendid, milledel väljundsignaal jääb maha sisendsignaali muutusest. Nende elementide kooseisus on alati mahtuvus, mille täitmiseks ainega võtab aega ja sellest tekib inertsus. Mida suurem mahtuvus seda suurem inertsus.

LFSK

P

20lgK

LASK

m



lg

lg

Võnkelüli

Siia kuuluvad sellised elemendid, milledel väljundis võivad tekkida võnked. Nendes elementides on 2 mahtuvust, nende vahel toimub aine või energia vahetus, mille tõttu võivad tekkida võnked.

< - sumbuvad võnked

=0 - sumbumata võnked

t

P

Q

FSK



m=1/T



-90

-180

LFSK



LASK

lg

-90

-180

lg

jQ

AFSK

K

=0,5

P

0,2

0,1

Diferentseeriv lüli.

Siia kuuluvad sellised elemendid milledel väljundsignaal on võrdeline sisendsignaali tuletisega.

Td – dif. lüli ajakonstant

Xs

t

Xv



0

t

LASK

20lgW



LFSK

+20db/dec

lg

m=1/Td

lg

Xs

- Reaalne lüli

Xv

Td2 >Td1

Td2

Td1

t

Integreeriv lüli.

Siia kuuluvad elemendid, millel väljundsignaali muutumise kiirus (väljundsignaali tuletis) on võrdeline sisendsignaali suurusega.

Kui t=Ti, siis Xv=Xs

Ti on aeg mille vältel Xv saab võrdseks Xs

Viitelüli.

Siia kuuluvad sellised elemendid millel väljund signaal kordab viitega sisendsignaali muutusi:



|W|

LASK

ASK

20lgW

LFSK



W

1

lg

lg





FSK

jQ

AFSK



P

Reguleerimisobjektid.

Objekt on seade, kus reguleeritakse mingi parameeter. Neid seadmeid on väga palju. Vaatamata nende erinevustele neil võib leida ühiseid parameetreid ja karakteristikuid. Ja dünaamiliste parameetrite järgi objekti võib ette kujutada mingi tüüplülina.

Omadused:

1) Objekti mahtuvus iseloomustab objekti võimet koguda ainet või energiat. Mahtuvuse suurusest sõltub objekti inertsus. Mida suurem mahtuvus seda suurem inertsus. Mahtuvusest sõltub ka regulaatori parameetrite muutumise kiirus.

2) Isereguleerumine

Objekt omab sellise omaduse kui peale tema tasakaalu oleku rikkumist ta ise ilma regulaatoritta saavutab uue tasakaalu oleku.

Siirde karakteristiku järgi on näha, et selline objekt on sarnane inertse lüliga ja automaatika struktuurskeemis sellist objekti saab asendada inertse lüliga.

Isereguleerimiseta objekt.

S ee ei taasta oma tasakaaluolekut peale selle riknemist.

Siit on näha, et selline objekt on integreeriv lüli. Seda saab skeemi asendada integreeriva lüliga.

3) Objekti ajakonstant

Määrab objekti inertsuse. Isereguleerimisega objektide jaoks määratakse aega mille vältel reguleeritav parameeter saaks püsiväärtuse kui ta muutuks lineaarseks. I sereguleerimiseta objektidel ajakonstant T_o määratakse ajaga mille vältel reguleeritav parameeter saavutab Δμ väärtuse.

4) Viiteaeg - see on aeg mille vältel objektil reguleeritava parameetri muutumine puudub. See võib olla tingitud sellest, et aine või energia ülekandmiseks või transportimiseks on vaja mingit aega ja sellest tekib transport viiteaeg (T_t). Samuti võib see viide olla kutsutud esile selle objekti inertsusega mis sõltub mahtuvusest. (T_c). Ning täielik viiteaeg .

5 ) Objekti ülekandetegur

K₀ võib määrata ka siirde karakteristiku järgi