- •Automaatjuhtimissüsteemi klassifikatsioon.
- •Automaatreguleerimissüsteemid. Põhimõisted.
- •Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud.
- •Automaatika ühendusviisid.
- •Dünaamilised karakteristikud.
- •Diferentsiaalvõrrand.
- •Ajakarakteristikud.
- •Sageduskarakteristik.
- •Sageduskarakteristiku konstrueerimine
- •Logaritmilised sageduskarakteristikud.
- •Logaritmiliste karakteristikute konstrueerimine.
- •Proportsionaalne lüli.
- •Inertne lüli.
- •Võnkelüli
- •Diferentseeriv lüli.
- •Integreeriv lüli.
- •Viitelüli.
- •Reguleerimisobjektid.
- •Lihtsad ja keerulised objektid.
- •A utomaatreguleerimissüsteemi stabiilsus.
- •Stabiilsuse kriteeriumid.
- •Ar dünaamilised omadused.
- •I regulaator.
- •I regulaatori karakteristik( vaata jooniseid).
- •P regulaator – proportsionaalne regul.
- •Pi regulaator.
- •Pd ja pid regulaator
- •Regulaatorite konstruktiivelemendid.
- •Juhtseadmed.
- •Elektrimasinvõimendi.
- •Magnetvõimendid.
- •Tagasiside magnetvõimendites.
- •Pneumaatilised võimendid.
- •Täiturmehhanismid.
- •Elektrilised täiturmehhanismid.
- •Kahepositsiooniline el. Täiturmehhanism.
- •L1l2 – mootorimähised
- •Kolme positsiooniline täiturmehhanism e. Proportsionaalne täiturmehhanism.
- •Elektromagnetklapid.
- •Pneumaatilised täiturmehhanismid.
- •Kolbtäiturmehhanismid.
- •Hüdraulilised täiturmehhanismid.
- •Reguleerimisorganid.
- •Reguleerimisorganite parameetrid ja karakteristikud.
- •Reguleerimisorganite konstruktsioon.
- •Klappide liigid.
- •Siibrid.
- •Reguleerimisorganite ühendamine täiturmehhanismidega.
- •Automaatregulaatorid.
- •Otsetoimega regulaatorid
- •Otsetoimega temperatuuri regulaator
- •Otsetoimega rõhuregulaator
- •Otsetoimega nivoo regulaator
- •Elektrilised regulaatorid
- •Reguleeriv millivoltmeeter kontaktivaba väljundiga
- •Bimetall regulaator.
- •Manomeetriline reguleerimine
- •Elektron regulaatorid
- •Elektron regulaator rvl-45
- •Välisseadme ühendusskeem.
- •Pneumaatilised automaatikasüsteemid.
- •Õhuvarustussüsteemi plokkskeem.
- •K ompressor.
- •Õhupuhastamine.
- •Pneumaatilised täiturid.
- •Ajakarakteristikud.
- •Sageduskarakteristik.
- •Sageduskarakteristiku konstrueerimine
- •Logaritmilised sageduskarakteristikud.
- •Lihtsad ja keerulised objektid.
- •Automaatreguleerimissüsteemi stabiilsus.
- •Ars süsteemide korrektsioon.
Lihtsad ja keerulised objektid.
Lihtsad on sellised objektid, milledel reguleeritav parameeter hakkab muutuma maksimaalse kiirusega kohe peale reguleeritava toime muutumist. Need objektid koosnevad ühest mahtuvusest ja sellepärast neid nimetatakse ühemahtuvusega objektideks ehk esimese järgu objektideks, sest nende dünaamilisi omadusi kirjeldatakse esimese järgu diferentsiaalvõrrandiga.
Keerulised objektid on sellised objektid milledel reguleeritav parameeter hakkab muutuma viitega peale reguleeritava toime muutumist. Nad koosnevad kahest või enamast mahtuvusest ja neid nimetatakse mitme mahtuvusega objektideks või mitme järgulisteks objektideks.
Mida rohkem on mahtuvusi objektis, seda suurem on objekti viiteaeg.
Automaatreguleerimissüsteemi stabiilsus.
Süsteemi stabiilsus on väga tähtis omadus, sest süsteem on ainult siis töövõimeline kui ta on stabiilne. Süsteem on stabiilne kui peale tasakaalu oleku riknemist ta püüab taastada tasakaalu olekut. Süsteemi stabiilsus sõltub tema skeemi ehitusest ja elementide parameetritest, mis moodustavad süsteemi. Enne süsteemi realiseerimist on vaja kindlaks määrata kas ta on stabiilne või mitte. Sellise analüüsi saab teha süsteemi matemaatilise mudeli järgi. Automaatika süsteemi stabiilsuse saab määrata kas diferentsiaal võrrandi järgi või stabiilsuse kriteeriumide abil, mis baseeruvad diferentsiaal võrrandil aga lihtsustavad stabiilsuse määramist.
Stabiilsuse määramine diferentsiaalvõrrandite abil.
Kuna ülekande funktsioon on võrdväärne diferentsiaal võrrandiga siis stabiilsuse määramiseks on vaja leida suletud süsteemi ülekande funktsioon, selle seadme stabiilsuse uurimiseks. Automaatika teoorias on teada seda, et kui süsteem on stabiilne vabaliikumisel siis on ta stabiilne ka sundliikumisel. Stabiilsuse uurimiseks peab teadma süsteemi diferentsiaalvõrrandit. Selle saab leida süsteemi ülekande funktsiooni järgi. Kuna stabiilsuse uurimiseks on vaja homogeenset diferentsiaalvõrrandit. Selle saab kui võrdsustame ülekandefunktsiooni nimetajad.
Ars süsteemide korrektsioon.
Kui süsteemi kvaliteet ei vasta nõuetele, siis selle parandamiseks viiakse sisse korrektsioon s.t. pannakse lisaelemendid või skeemi muudatusi, selleks et suurendada süsteemi täpsust. Tavaliselt kui süsteemil stab. varud amplituudi ja baasi järgi on väikesed, siis süsteemi kvaliteet on halvem, sellepärast et suureneb max. kõrvalekalle regul. protsessi käigus ja pikeneb regul. aeg. ARS saab korrigeerida järgmiselt:
jada korrektsioon, sel juhul reguleerimiskontuuri sisse pannakse jadamisi dif. lüli. Sellel lülil on positiivsed faasinihked ja sellega kompenseeritakse süsteemi neg. faasi nihkeid ja üldine faasinihe väheneb ja süsteemi stabiilsus paraneb ja sellega paraneb ka täpsus, kvaliteet.
Rööpkorrektsioon, sel juhul korrigeerivad lülid lülitatakse rööbiti korrigeerivate lülidega. Võib olla otseühendus ja vastuühendus.