K ompressor.

<4 Bar kasutatakse üheastmelist kompressorit (<12)

<15 Bar, kas kaheastmelist kompressorit (<30)

>15 Bar, 3 või enama astmeline kompressor (>220)

< 8 Bar membraan kompressor

(*) – spetsiaalkompressoritel

Laba kompressorid on palju väiksemad kui kolb kompressorid. Nad on tunduvalt ühtlasemad. Tal on ühtlane töö ja ühtlase rõhuga suruõhk.

Kruvi kompressor.

Õhupuhastamine.

Absorbtsioonkuivati. Seal tekkib keemiline reaktsioon, mille abil vesi eemaldatakse. 1 kord aastas tuleb element vahetada..

Tsentrifugaal- puhasti. Eelis: ei vaja hooldust, eemaldab ka õli, ei vaja lisa energiat ja on väga töökindel.

Absorbtsioonkuivati. Seal teostatakse niiskuse eemaldamine, vesi neelatakse ainega ränioksiid e. silikogeel.

1. ekraan

2. kuivati

3. elektrisoojendi

kuivatid töötavad kordamööda. See sõltub lüliti asendist. Joonise vasak kuivatab ja samuti elektrisoojendi õhk läheb seadmetele 230C ja läbib paremat kuivatit. Niiskus aurustatakse ja koos sooja õhuga läheb atmosfääri. Peale ränioksiidi kuivatamist tuleb ta jahutada ja teostatakse külma veega, mis läbib spiraali.

Kuivatamine õhu jahutamise abil.

Skeemis on 2 soojusvahetit. Kuivatatav õhk läbib esimest vahetit, kus jahutatakse ja temast väljalangev niiskus langeb esimesse vee eemaldisse (separaator). Teine soojusvaheti jahutatakse külmutus seadme poolt ja jahutatud veest välja langenud vesi läheb teise separaatorisse. Külm õhk läbib esimest soojusvahetit, mille abil jahutab sissetulevat õhku.

Kompressori tootlikkuse reguleerimine.

Reaalsetes tingimustes õhu tarbimine koguaeg muutub ja see kutsub esile vajaduse kompressori poolt toodetud suruõhu koguse reguleerimist. On kasutusel järgmised meetodid:

1. Exhaust regulaator.

2. Shut-off , sisselaske reguleerimine kompressorisse.

3. On-off regulaator. See on kõige ökonoomsem skeem, kuna rõhk saavutab kindla väärtuse, siis kompressor lülitatakse välja.

Suruõhu ettevalmistamise blokk.

See pannakse enne tarbijat ja teostab õhu puhastamist, rõhu reguleerimist ja õlitamist. Õlitamist on vaja teha ainult sel juhul, kui kasutatakse pneumoelemente, mis nõuavad seda.

Filtrisse koguneb vesi ja seda tuleb perioodiliselt välja lasta. Kui seda palju koguneb kasutatakse automaatset eemaldajat. Õlitaja töötab kui pulverisaator.

Pneumoliinid.

Suruõhk on vaja jaotada pneumoseadmetele ja selleks kasutatakse pneumoliine, mis kujutavad endast tavalisi torusid. Materjaliks on vask, messing, teras – mis on töökindlad ja odavad. Nende torude läbimõõt arvutatakse kindlate tabelite ja valemite järgi ja läbimõõt sõltub liini pikkusest, läbivoolava õhu hulgast, rõhu langust, töö rõhu suurusest ja ahendusseadmest ja painde kohtade arvust. Pneumoseadmed lülitatakse torustikku erinevate skeemide järgi:

1. Esimene skeem. Lihtjaotusega pneumotorustik.

2. Teine skeem. Ringjaotusega pneumotorustik.

3. Kolmas skeem. Võrkjaotusega pneumotorustik. See on kõige kindlam jaotusvõrk, sest osa torustiku saab välja lülitada. Sellises torustikus on võimalik hästi viga otsida.