Välisseadme ühendusskeem.

F₁ - kaitse termostaat mis piirab tuleva vee max temperatuuri. Kui kas. ajamit kus 21

puudub siis kaitse termostaadi juhe 3 ühendatakse Y₂. M₁tsirkulatsiooni pump, B₁ - tuleva vee temp andur, B₂ - väljuva vee temp andur, B₃ - kaugjuhtimispult (50m), H₃ - signaallambi juhtimine, B₄ - välistemp andur, B₈ - tule andur, G₈ - toide 24 V, M - 0juhe, U₄ - pinge mis vastab välistempile., Z₂ - vastab väljuva vee tempile., H₁ - taimeri signaal, U₄; Z₂;H₁ - need signaalid võib saata alluvatele regulaatoritele, H₄ - minimaalse voolu piiramise signaal.

Pneumaatilised automaatikasüsteemid.

Kasut. Väga laialdaselt tänu oma positiivsele omadustele. Energia kandjaks on surutud õhk. Toite rõhk kuni 7 Bar.

Eelised:

1. Õhk on kergelt kättesaadav ja kõikjal olemas.

2. Suruõhku on kerge transportida, liinide ja torude abil

3. Suruõhku saab akumuleerida

4. Plahvatus ja tuleohutus, pneumaatilistel seadmetel puuduvad sädelevad kontaktid ja tule oht puudub, kas keemia tööstuses.

5. Pneumoautomaatika seadmed on ökoloogiliselt puhtad. Läbitöötatud õhk ei ole saastatud

6. Pneumoseadmed võimaldavad teostada keerulisi reguleerimisi

7. Omavad küllaldast töökiirust 1-2 m/s pneumosignaal 340 m/s

8. Saab üle kanda kaugemale kui 200m

9. Suruõhu ajamid on tundetud ülekoormusele

Puudused:

1. Toite õhk peab olema puhas ja kuiv. Selleks on vaja spets õhuvarustus süsteemi, mis kindlustab suruõhu vajalikud parameetrid.

2. Kui kasutada palju seadmeid, siis on vaja palju pneumoliine, mis võtavad palju ruumi.

3. Liinipikkus on piiratud (200 m).

4. Suruõhu väljumisel atmosfääri kutsub esile müra. Seda on vaja aga summutada.

5. Õhu kokkusurutavuse tõttu ei saavutata mitme kolvi üheaegset liikumist.

6. Pneumoajamite väljundjõud on piiratud 20…30 KW.

Õhuvarustussüsteemi plokkskeem.

See süsteem annab puhta, kuiva suruõhu. Seal on kompressor ja õhu ettevalmistus seadmed. Kui süsteem on väike, siis kasutatakse ühte kompressorit, mille tootlikus peab vastama süsteemi tarbimisele. Suurtes ettevõtetes, kus pneumoseadmete hulk on suur, kasutatakse 2 või 3 kompressorit – põhi, tagavara ja avarii kompressorit.

1 )Filter 2)Kompressorid (põhi- ja tagavara) 3)Jahutaja 4)Jahutus vesi 5)Ressiiver (vastuvõtja) 6)Vee väljalaske klapp 7)Rõhu mõõtja 8)Kaitse klapp 9)Õli eemaldaja 10)Õhukuivataja 11)Regulaator 12)Filter 13)Reduktor, alandab rõhku .

Filter (1) pannakse tavaliselt jahedasse kuiva kohta. Kus õhk vähe saastub. Kompressori (2) töö käigus õhu surumisel ta soojeneb ja teda on vaja jahutada. Jahtumisel valatakse välja läbi (6)-e. (5)-es õhk kogutakse ja õhu paisumisel osa veest langeb välja. Kompressori töö ajal õhu sisse sattuvad õliosakesed eemaldatakse filtriga (9), mis võib olla filtreerimiselemendiga või tsentrifugaal- õli eemaldajaga. Peale õli eemaldamist õhk on vaja kuivatada. Selleks eemaldada vee aur õhust. Vesi, kui ta ei eemaldata kustub esile korrosiooni või ummistab düüsid ja võivad tekkida jääkorgid. Tavaliselt õhk peab olema nii kuiv, et kastepunkt on –40C.

Peale kuivatamist pannakse rõhuregulaator, mis hoiab konstantset rõhku. Rõhk 5-8 Bar Peale rõhu regulaatorit pannakse lõppfilter, millega eemaldatakse metallosad ja õli jäänused. Filter võib olla vilt või keraamiline filter.. Peale filtrit õhk läheb reduktorisse kus ta alandatakse vajaliku rõhuni.