Otsetoimega rõhuregulaator

P- regulaator hoiab konstantset rõhku peale klapi. Kui rõhk objektis suureneb selle mõjul membraan läheb alla ja klapid suletakse, suruõhu sissetulek väheneb ja samuti rõhk väheneb.

I- regulaator hoiab konstantset rõhku enne klappe. Staatiline viga puudub

Otsetoimega nivoo regulaator

Kui nivoo väheneb siis nukiga 2 paigutatakse kang 3 ülespoole ja varda 4 kaudu kang 5 paigutatakse alla ja nuki 6 ja kangi 7 abil klapid avatakse rohkem, see on P- regulaator.

Kulu regulaator

Ahendus seadmel tekib rõhulang P mis sõltub aine kulust Q. See rõhulang mõjub membraanile mis paigutab klapi ümber. Etteantud kulu suurus pannakse paika vedru pingega. Kui kulu suureneb siis P₁ suureneb, P₂ väheneb selle mõjul membraan läheb alla klapp rohkem suletakse ja sellest kulu väheneb.

Elektrilised regulaatorid

Need on lihtsad regulaatorid ja nende väljundis on relee, mille abil elektri ahel lülitatakse sisse või välja. Sellised reg. Seadmed võivad olla sisse ehitatud mõõteriista või ehitatud eraldi Joonis . Näidikute 1 ja 2 peale on pandud lambid HL1; HL2 ja foto takistid R₁; R₂. Näidikud võib skaalale asetada teatud piirkonda mille ulatuses tuleb parameetrid reguleerida. Lipuke 4 on kinnitatud mõõteosuti 3 peale ja ta katab R₁ ja R₂ kui osuti on R₁ ja R₂ vahel. Kui osuti läheb paremale avatakse R₁ valgustatakse HL1 ga. R₁ takistus väheneb ja rakendub K1 ja oma kontaktiga võib käivitada mootori ühes suunas K2 teises suunas.

Reguleeriv millivoltmeeter kontaktivaba väljundiga

See on 2 positsiooniline regulaator. Põhi elemendiks generaator VT1-l mis genereerib kõrge sageduse võnkeid 100kHz. L₂ ja C₃ võnke kontuur mis määrab generaatori sageduse suuruse. L₁ on tagasiside mähis, tema abil on positsioon ts mis paneb selle generaatori genereerima. C₂ laseb läbi ainult vahelduvvoolu, C₂ ei lase VT1 lühistada

a lalisvooluga. R₁ ja R₂ määravad VT1 ööpunkti. C₁ ja R₃ on filter mis ei lase k sagedus võnkeid toiteallikasse. Kui skeem on voolu all siis VT1 hakkab genereerima ja need võnked lähevad VT2 baasile. + poolperioodil VT2 on avatud, - perioodil suletud. + poolperioodil läbivad VT2 kol. Ahela ja R₆; R₅ tekib pingelang. C₅ pulsatsiooni silumiseks. R₆ tekkinud pingelang läheb VT3 baasile ja sellega see avatakse ja koormustakisti R_K läbib vool. Selle vooluga võib käivitada objekti. R_K asemel võib kas ka relee mille kontaktid võivad midagi käivitada. VD kaitseb VT3 ülipingest kui VT3 sulgub. Sel hetkel relee mähisel võib tekkida kõrge pinge mis kahjustaks VT3. Kui ahi on sisse lülitatud siis temp tõuseb, osuti näit suureneb ja kui näidik jõuab kriitilisse punkti. Siis lipuke L₁ ja L₂ vahele, nende vaheline seos katkeb ja genereerimine katkeb.

Bimetall regulaator.

Kasut temp kahepositsiooniliseks reguleerimiseks temp muutusel valgevase toru pikeneb ja tõmbab invari kontaktid lahti. Kruviga 1 saab invari plaatidele eelpingestuse ja sellega saab seada temp mille juures kontaktid avanevad.

Ahju skeemi töö. Kui S lülitatakse sisse siis relee K saab toite. K rakendub ja kontaktidega lülitab ahju sisse ja samuti ka signaallambi. Ahi soojeneb ja kui saavutatakse etteantud temp siis termorelee kontaktid avatakse ja K tagastub ja ahi lülitatakse välja. Ahi jahtub termorelee samuti ja protsess kordub.