Reguleerimisorganite ühendamine täiturmehhanismidega.

1. – Jäikühendus – teostatakse metallvarda abil. Pöörlemisnurk on väike (kuuni 90 º), pöörlemispinnad peavad olema ühel tasapinnal.

2. – Trossühendus – ühesuunalised, teises suunas raskuse abil. Trosside pikkus L=20 – 25 m , võivad olla erinevatel tasanditel. Puudused: ajaga tross venib ja kooskõlastavus rikneb.

3. – Otseühendus – täiturmehhanism asub kohe klapi peal (pneumaatilised, elektrilised).

4. – Nukkühendus – nukiprofiili abil võib saada vajaliku karakteristiku, pöördenurk 120 – 300 º .

Automaatregulaatorid.

See on seade mis töötab koos objektiga ja reguleerib mingit parameetrit objektis.

Reguleerimist iseloomustatakse järgmiste parameetritega:

1. regulaatori võimsustegur. Näitab kuidas muundatakse reguleerimisparameeter reguleerivaks toimeks. See on dimensiooniga suurus kui kas. tavalisi ühikuid. Ja dimensioonita suurust kui kas. suhtelisi ühikuid. Võib olla alla või üle ühe.

2. Süsteemi mittetundliku . See määratakse regulaatori m tundliku tsooniga mis näitab mis sisendsignaali muutumispiirkonnas ei tunne regulaator neid. M tundlikkuse lävi on minimaalne sisend signaali suurus kus regulaator hakkab tööle.

3. R egulaatori viide . Iseloomustab viite aega mille võrra regulaatori väljundsignaal hilineb sisendsignaalist. See sõltub m - tundliku tsooni suurusest ja reg. Inertsusest. Mida suuremad need on seda suurem on viide.  suurenemisega süsteemi kvaliteet langeb sest suureneb ebastabiilsus.

4. Ajakonstant T_R. Iseloomustab reg. Inertsust, sellest sõltub reg. Dünaamilised omadused

Regulaatori liigitus

1. Reg. Parameetri järgi N:t⁰, nivoo, P

2. Konstruktsiooni järgi

1. m õõteseadmega regulaator - sel juhul M_S-I sisse ehitatud reguleerimisosa

2. eraldi olev reguleerimisseade

3. plokkidest ehitatud regulaator - Reg. Kokkupanemiseks kasutatakse unifitseeritud plokke. See võimaldab laiendada võimalusi regulaatori töös

4. elementidel ehitatud regulaator – sel juhul kas. eraldi olevad elemendid elementaarsete funktsioonidega

3. Reguleeriva toime järgi

1. pideva toimega regulaator, nende reg, toime muutub pidevalt

2. katkendliku toimega regulaator

3. relee e. impulss regulaator

4. Lisa energia kasutamise järgi

1. otse toime regulaatorid - nad kas. oma tööks mõõteseadme energiat

2. kaudse toimega regulaator - nad kas. lisaenergiat anduri poolt saadud signaali võimendamiseks

5. Kasutatava energia järgi

1. mehhaanilised reg.

2. Elektrilised reg.

3. Pneumoregulaator

4. Hüdraulilised reg.

5. Kombineeritud reg.

6. Info töötlemisviisi järgi

1. analoog reg.

2. Digitaalsed reg.

7. reg seaduse järgi P, I, PI, PID, PD

Otsetoimega regulaatorid

Need on kõige lihtsamad, odavad, töökindlad, ebatäpsed.

Otsetoimega temperatuuri regulaator

Nende reguleerimisseadmed kasutavad mõõteseadme energiat. Termoballoon on täidetud madala keemistemp. vedelikuga (etüülefiir). Kui temp. muutub siis termoballoonis tekib rõhk mis kapillaari 2 kaudu antakse regulaatori sülfoonkarbi sisse ja sülfoon 3 surutakse kokku. Sülfoon on seotud väljund vardaga 7 mille abil paigutatakse ümber klapid. Mutriga 5 saab reguleerida vedru 4 pinget ja sellega pannakse paika ette antud temperatuuri suurus. Kohalik klappide asendi näitaja 6. Kui temp suureneb siis rõhk termoballoonis suureneb ja sellega klapid suletakse. Soojuse kandja vooluhulk väheneb ja temp objektis väheneb. See on P regulaator, ta omab staatilist viga. Võib kasutada sooja vee temp. reguleerimiseks ja nende piirkond on 55-65, 60-70, 70-80. Täpsus +-3-5.