Reguleerimisorganite konstruktsioon.

Sellist konstruktsiooni nim. koormatud reguleerimisorganiks, mittetasakaalustatud organiks sest läbiv aine mõjub klapile ja tekib tasakaalustamata jõud F=S(P₁-P₂)=S*P

S – klapi ristlõike pindala.

P – rõhulang reguleerimisorganil.

P₁ – rõhk enne reguleerimisorganit. P₂ – rõhk peale reguleerimisorganit.

See jõud tähistab klapi ümberpaigutamist ja nõuab täiturmehhanismi võimsuse suurendamisest. Kasutatakse väiksemate töörõhkude puhul. Suuremate rõhkude puhul kasutatakse tasakaalustatud klappe ehk mittekoormatud klappe. P1,6Mpa P1,6MPa

Selles ventiilis on kaks sadulat ja kaks klappi. Läbiv aine mõjub klappidele vastassuunas ja jõud, mis tekivad ja mõjuvad klappidele on vastassuunalised ja kompenseeruvad ja sellepärast klappide ümberpaigutusjõud on palju väiksem kui eelmises. Võib kasutada väikese võimsusega täiturmehhanisme. Kuna klapid ei ole ühesused, siis täielikku kompensatsiooni ei teki. Tekib mõni jõud ümberpaigutuseks millele lisandub veel tihendi hõõrdejõud. Tihendi hõõrdejõud suureneb aine rõhu suurenedes. Tihendid võivad olla kas plastmassist või viltmaterjalist (võib õlitada). Sellise ventiili korpus valmistatakse kas malmist, terasest või legeeritud terasest (roostevaba). Suuremate temp. rõhkude puhul kasutatakse terast või legeeritud terast. Väiksemate temp. rõhkude puhul malmist. Sadul ja klapp valmistatakse terasest (mõnikord samast, mõnikord teistest materjalidest).

Klappide liigid.

Taldrikukujuline, tasapinnalise sadulaga.

S_A=D²/4 S_K=2D/2)_*h kui h=h_max siis S₀=S_K

h_max=D/4=0,25D h_max – klapi maksimaalne ümberpaigutus.

Sel juhul klapi läbilaske ristlõikepindala on võrdne sadula ava pindalaga S ja klapi mõju regulaatorile kaob. Selline klapp omab lihtsat konstruktsiooni, teda saab kasutada väikeste rõhkude ja kulude puhul ja mittesaastatud vedeliku kulu reguleerimiseks. Sadula teravad nurgad (servad) kuluvad ära ja klapi karakteristikud muutuvad. Selle vältimiseks kasutatakse koonilise pindalaga klappe.

Kui nurk =90º siis h_max=0,3D

Korkklapid – kasutatakse rasketes tingimustes(saastatud kohtades), vibreerimist ei teki.

h_max=0,5 … 0,6D

Kolbklapid – väljalõigud võimaldavad saada klapi vajaliku karakteristiku.

Väljalõigud võimaldavad saada klapi vajalikku karakteristikuut.

Nõelklapp – kasutatakse peenreguleerimiseks väikese kuluhulga puhul. Võrreldes teistega h_max=3,78D kui gamma =15º .

Siibrid.

Pöörlevad siibrid – kasutatakse õhu, gaaside ja aurude kulude reguleerimiseks.

T öötavad väikeste staatiliste rõhkude puhul kuni 0,1 MPa - liini . Neid kasutatakse ümmargustes torudes ja ristkantides. S=0,5D²(1-cos  Kui kasutatakse suuri õhutorusid, sel juhul kasutatakse mitmelabalisi siibreid. Siibrite tugevuse suurendamiseks siibritele tehakse tugevdusribad (plekist). Malmist tehtud siibrid (tugevdusriba ei tehta) suuremad rõhud ja suurem temperatuur.

L ükandsiiber (riiv) – kasutatakse kuni P10KPa rõhkude puhul. Kui siibri sees teha väljalõikeid, siis sellega saab muuta tema karakteristikut. Kui need töötavad alla 300 ºC , terasest kui üle, siis malmist. Kui agressiivsete gaaside, siis kaetakse inertse kattega.

3) Kraanid – neid kasutatakse kahe positsiooni reguleerimiseks. Puudus: suur hõõrdumisjõud ,väike pöörlemisnurk 90º , järsult kinnitamisel võib tekkida hüdrolöök mis võib purustada toru või kraani.