Kolbtäiturmehhanismid.

Kasutatakse sel juhul kui on vaja teostada suuri ümberpaigutusi.

Jaotatakse kahte liiki: Otsekäik – F_otse=(D²/4)_*Pj-F_hõõrde

Tagasikäigul – F_tagasi=((D²/4) –

(d²/4))_*Pj-F_hõõrde

• ühesuunalised või monostabiilsed.

• kahesuunalised P_j=10 Bar

Hüdraulilised täiturmehhanismid.

Hüdraulilised täiturmehhanismid tavalise kolbiga mehhanismid, mõnikord ka membraanmehhanismid.

Võivad arendada palju suuremat jõudu sest nende toiterõhk võib olla kuni 120 Bar.

P_toite120 Bar

Reguleerimisorganid.

Reguleerimisorgan (seadeldis) on ühendatud täiturmehhanismiga ja kasutatakse ainet või energiat mis läheb objekti muutmiseks. Reguleerimisorganitena kasutatakse igasuguseid klappe, ventiile, siibreid ja kraane. Puistematerjalide reguleerimiseks kasutatakse konveierit.

Reguleerimisorganite parameetrid ja karakteristikud.

1. T inglik läbilask – määratakse aine kuluga m³/h mis läbib reguleerimisorganit järgmistel tingimustel:

   • Aine tihedus  =1000kg/m³

   • Rõhulang 

   • Klapp maksimaalselt avatud K_Qt – tinglik läbilask.

2. Tinglik ava – määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga.

3. Tinglik rõhk – P_t – määratakse maksimaalse rõhuga mida kannatab ventiil normaaltemperatuuri juures.

4. Maksimaalne töörõhk – P_max – määratakse maksimaalse rõhuga töötemperatuuri juures. Need rõhud määravad klapi kindluse.

5. Rõhulang klapil - P – sellest sõltub klapi varda ümberpaigutuse jõud. Lähtudes sellest valitakse täiturmehhanismi võimsust.

6- Reguleerimisorgani gabariidid ja konstruktsioonid iseloomustatakse konstruktiivse karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub läbilaskeava klapi ristlõikepindala avamise astmest. Konstruktiivne karakteristik

S=f(m) S – ava ristlõikepindala, m=h/h_max – avanemise aste. Võivad olla lineaarsed või mittelineaarsed.

7- Klapi reguleerimisvõime – iseloomustatakse kulu karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub aine hulga kulu läbi klapi, avamisastest. Q=f(m) – kulu karakteristik m=h/h_max – avanemisaste.

Jagatakse kaheks liigiks:

1. Teoreetiline - näitab kuidas sõltub aine kulu läbi klapi, konstantse rõhulangu korral klapil. Need karakteristikud võivad olla :

Q =Kh – lineaarne

Q=Kh² – paraboolikujuline

Q=Q_0LKh – logaritmiline

K – võrdetegur

2) Töö kulu karakteristikud – näitab kuidas sõltub aine kulu läbi klapi, töötingimustes, kuna hulga kulu sõltub aine tihedusest, viskoossusest, rõhust, temperatuurist siis töökarakteristikud on tunduvalt erinevad teoreetilistest karakteristikutest ja sellest, et erinevus oleks väiksem on vaja, et rõhulang reguleerimisklapil oleks palju suurem kui rõhulang süsteemi teistel osadel. Nendes karakteristikuste eeliseks on lineaarkarakteristik ja kui kasutatakse reguleerimisorgani mittelineaarset karakteristikut siis püütakse teha nii, et reguleerimisorgani mittelineaarsus kompenseeriks süsteemi teise osa mittelineaarsuse, nii et saad kogu süsteemi lineaarset karakteristikut.