Kolme positsiooniline täiturmehhanism e. Proportsionaalne täiturmehhanism.

Sellist mehhanismi kasutatakse proportsionaalseks reguleerimiseks. Tema väljundvõll võib olla vaheasendis kahe äärmise vahel. Kui S₁ on ülemises asendis siis L₁ saab toidet otse võrgust läbi S₁ ja SQ1. L₂ saab sama toite ainult läbi C. Mootor pöörleb ühes suunas. Kui S₁ on alumises asendis siis L₂ saab toite otse võrgust. Kui S₁ on keskasendis siis mootor võib seiskuda vahepositsioonil. SQ₁ ja SQ₂ lõpplülitid mis kaitsevad mootorit, nendega mootor lülitatakse välja kui ta on ühes või teises äärmises asendis. S₁asemel võib kasutada regulaatori väljundreleed või regulaatori juhtimisplokki mis töötab transistoridel, mille abil saab juhtida täiturmehhanismi kontaktivabal meetodil. Potentsiomeeter mille liugur on ühendatud mootori võlliga võib kasutada kas jäiga tagasiside teostamiseks, kui P reguleeris seadust. Saab kasutada täiturmehhanismi väljundvõlli asendi näitamiseks.

Elektromagnetklapid.

Tihti kasutatakse täiturmehhanismidena ja võivad olla kahes positsioonis avatud või suletud, s.t. nendega saab teostada kahepositsioonilist reguleerimist.

Sellise lihtsa klapi puudus on see, et ta klapi avamisel tarbib pidevalt voolu (ei ole ökonoomne).Kasuteguri suurendamiseks kasutatakse riiviga klappe.

SQ1 kuni SQ4 – lõpplüli

Klapi avamiseks tuleb sulgeda S1,siis mähis 1 saab täidet läbi dioodisilla. Sild on selleks, et suurendada mähise 1 tõmbejõudu ja vähendada vibratsiooni, sest alaldatud vool omab alalduskomponenti. Tänu millele vibratsioon väheneb kuna vool ei saavuta sel juhul null väärtust. Mähis 1 rakendub läbi SQ1 ja tõmbab klappi ülespoole. Rakendub riiv ja klapp jääb avatud asendisse. Selles asendis SQ1 ja SQ3 avatakse, SQ2 ja SQ4 suletakse, sellest hakkab põlema HL2 mis signaliseerib, et klapp on avatud. SQ2-ga ette valmistatakse rakendamiseks mähis 2. Selles asendis klapp ei tarbi voolu kuna SQ1 on avatud ja mähis 2 ei tarbi voolu sest S2 on ka avatud. Klapi sulgemiseks vajutatakse S2-e mähist, sulgub SQ2,riiv tõmmatakse välja ja klapp suletakse. SQ1 ja SQ3 suletakse, hakkab põlema HL1 mis signaliseerib, et klapp on suletud. Tähisti R, SQ1 sädelemise vähendamiseks. Siit on näha, et klapp tarbib voolu ainult avamise ja sulgemise momendil.

Pneumaatilised täiturmehhanismid.

Kasutatakse automaatikas, sest omavad lihtsa konstruktsiooni, odavad väikesed gabariidid arendavad suurt võimsust, jõudu väljundvardal. Neid kasutatakse pneumaatika- ja kombineeritud automaatika süsteemis. Kasutatakse kahte liiki: 1) Membraan täiturmehhanism- kasutatakse sel juhul kui on vaja teostada väikseid ümberpaigutused.

1- membraanklapp; 2- membraan; 3- vedru; 4- väljundvarras; 5- mutter (vedrule anda eelpinge); 6- kohalik reguleerimise asendi näitaja .

Täiturmehhanismide täpsuse suurendamiseks ja mittetundliku tsooni vähendamiseks kasutatakse võimsusvõimendit, mis ühendatakse täiturmehhanismiga.

1- sülfoon;

1. ülekandekang;

2. jaotur.

Juhtrõhk mõjub sülfoonile 1 mis omakorda mõjub kangile 2 mis on seotud jaoturiga.

Kui P_j  ; AA` ; CC` jaotur sulgeb väljalasku ja rõhk kambris B suureneb. See mõjub täiturmehhanismi membraanile ja DD`; C` C. Rõhu võimsus on kambris B palju suurem kui P_J ja sellega teostatakse saadud võimendus.

Kangiga C ; D osaga on teostatud negatiivne tagasiside sest selle osa ümberpaigutamine mõjub jaoturile 3 vastassuunas võrreldes P_j -ga. Kui P_j tõstab CC`,siis D väljundvarda ümberpaigutamine viib D punkti abil C` C tagasi. Negatiivne tagasiside parandab kvaliteeti, suurendab täpsust ja parandab karakteristiku lineaarsuust.