Magnetvõimendid.

Kasutatakse alalisvoolu ja väikese sagedusega vahelduvvoolu võimendamisel, samuti kasutatakse neid ka alalisvoolu signaalide muundamiseks vahelduvvoolu signaalideks.

Wj – juhtmähis.

W – vahelduvvooluumähis (töömähis).

P ₁ – koormustakistus.

I_K= ~U_t/~Z

Kõige lihtsam magnetvõimendi kujutab endast tavalist transformaatorit, kus primaarmähises antakse alalisvoolu mootor. Alalisvoolu signaalidega toimub südamiku eelmagneetimine, sellest muutub südamiku magnetiline läbitavus , sellest muutub sekundaarmähise induktiivsus ja muutub seda läbiva voolu suurus (I_k). Kui I_j; ; L; I_k. =H; ₁=₁/ ₂=B₂/H. ₁₂; sest ₁₂; H=I*. Neist valemitest ja graafikutelt on näha, et juhtvoolu muutmisel muutub südamiku magnet läbitavus . Ja kui primaarmähise keerdude arv on palju suurem, kui sekundaarmähise keerdude arv, siis võimendustegur võib olla mitukümmend.

Puudused:

Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise keerdude arv on suur, siis indutseeritud pinge on ka suur, see suur pinge mõjub sisend signaali allikale ja võib selle rikkuda. Selle vältimiseks panna mähise ette drossel, mis ei lase vahelduvpinget signaali allikale, kuid laseb alalisvoolu signaali allikast juhtmähisele.

Tühijooksu voolu olemasolu.

Mitte faasitundlik. Ei reageeri I_j suuna muutusele.

Väike tundlikus väiksele sisendpingele.

Neid puuduseid likvideeritakse magnetvõimendite keeruliste skeemide abil.

• Kahe südamikuga magnetvõimendi.

n – nihke

W _n – nihkemähis, selle abil magnetvõimendil määrataks töökarakteristik.

Nihke voolu suurus valitakse nii, et algne tööpunkt oleks sirge osa keskpunktis. Sellega võimendi muutub faasitundlikuks, sest kui juhtvoolu suund on positiivne siis I_K suureneb ja kui I_J on negatiivne siis I_K väheneb.

Kolmas punkt on likvideeritud, aga tühijooksuvool veel suurenes, neljas punkt on ka likvideeritud sellega, et juhtmähis on keritud kahest osast mis on omavahel lülitatud vastassuunas ja kompenseerivad teineteist.

Kõik puudused likvideeritakse veel keerulisema skeemiga.

• Nelja südamikuga magnetvõimendi.

Võimendi koosneb kahest kahe südamikuga võimendist. Juhtmähised on lülitatud vastassuunas ja sellega nendes indutseeritud pinged kompenseeruvad.

Vahelduvvoolu mähite voolud läbivad ka R_K vastassuunas ja kui I_J on võrdne nulliga siis I₁=I₂ ja I_K=0 sellega tühijooksu vool likvideeritakse.

Siit on näha, et kõik puudused on likvideeritud.

Tagasiside magnetvõimendites.

Võib olla positiivne tagasiside, sel juhul võimendustegur suureneb aga kvaliteedinäitajad halvenevad. Negatiivse tagasiside väheneb, kvaliteedinäitajad paranevad (võimsam, kiiretoimelisem, sagedusriba laieneb, lineaarsed ).

Tagasiside teostamiseks on vaja osa väljundsignaalist anda tagasi sisendisse. Seda võib teha nii, et osa koormuse voolust saata juhtmähisesse, aga sel juhul sisend ja väljund ahelad on omavahel elektriliselt ühendatud. Sellepärast ts-e koostamisel kasutatakse ts mähist, kuhu antakse osa koormuse voolust. Ja kui selle mähisega südamikud magneeditakse samas suunas, kui juhtmähis, siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts. Kuna magnetvõimendit juhitakse alalisvooluga aga I_k on vahelduvvool, siis tuleb I_k enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R_- sellega reguleeritakse -t. K_ts=K/1K. K_ts=I_k/I_j. Kui K1, siis K_ts=K/1-K  , kui K=0 ja K_ts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee režiimi ja töötab kontaktivaba releena.

Dioodi sild väljundvoolu I_K alaldamiseks.

Puudus: võib kommuteerida ainult ühte ahelat.