7. Malmid
7.1. Kuidas liigitatakse malmid läihtudes C-olekust (seotud või vaba)?
Kogu C seotud olekus (Fe3C - T) ehk valgemalmid
Kogu C või suurem osa sellest vabas olekus (G) ehk grafiitmalmid
7.2. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes grafiidiosakeste kujust? Nende saamine.
liblegrafiidiga malm ehk hallmalm - väike jahtumiskiirus
keragrafiitmalm - teket soodustab modifikaatorite sisseviimine sulamalmi (Mg)
tempermalm - pesagrafiit. Saadakse tempereerimise meetodil, st kõrgtemperatuuril kuumutus ja seisustamine, siis kõrgel temperatuuril eraldub A+T struktuurist süsinik ja võtab iseloomuliku kuju
Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ja malmi suur ränisisaldus.
7.3. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes metalsest põhimassist? Põhimassi %?
Perliitmalm - struktuur koosneb perliidist (F+T) ja grafiidist, väike plastsus, suur tugevus, Cseot=0,8%
Ferriitmalm - väike kõvadus ja tugevus, suurem plastsus, Cseot ca 0%
Ferriitperliitmalm - Cseot<0,8%
7.4. Keemilise koostise (Si- ja Mn-sisaldus) ja jahtumiskiiruse mõju malmide struktuurile
Räni mõju - määrab ära tekkiva malmi struktuuri, st nii vaba grafiidi olemasolu kui ka metalse põhimassi struktuuri, räni soodustab grafiidi teket, legeeriva elemendina tõstab korrosioonikindlust
Mangaani mõju - viiakse mali väävli sidumiseks ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Mangaan soodustab valgemalmi teket, st vähendab eeldusi vaba grafiidi tekkeks
Väävel ja fosfor - väävel vähendab malmi valatavust, fosfor parandab vedelvoolavust kuid sellegipoolest on kahjulik lisand
Jahtumiskiirus - suur jahtumiskiirus tekitab valgemalmi, väike jahtumiskiirus -> hallmalm
8. Metallide ja sulamite liigitus lähtudes
8.1. Tihedusest (tooge ka piirmäärad)
Kergmetallid ja -sulamid ρ < 5000 kg/m3
Keskmetallid ja -sulamid 5000< ρ < 10000 kg/m3
Raskmetallid ja -sulamid ρ > 10000 kg/m3
8.2. Sulamistemperatuurist (koos temperatuuride piiridega)
Kergsulavad - TS ≤ 327 oC (Pb sul.temp)
Kesksulavad - 327 oC ≤ TS ≤ 1539 oC (raua sul.temp)
Rasksulavad - TS > 1539 oC
8.3. Töödeldavusest (detaili/toote valmistusviisist)
Survetöödeldavad ehk deformeeritavad - enamasti ühefaasilised, kas võimalik ka külmdeformatsioon
Valusulandid - eutektpunkti ümbruses
8.4. Termotöödeldavusest
Termotöödeldavad - vajalik tardlahuse faasimuutus või lahustuvuse muutus
Mitte-termotöödeldavad
9. Alumiinium ja alumiiniumisulamid
9. 1. Alumiiniumisulamite liigitus lähtudes töödeldavusest
Deformeeritavad
Termotöödeldavad Al-Cu, duralumiinimumid tõmbetugevus 500 MPa
Mitte-termotöödeldavad Al-Mn, tõmbetugevus 300 MPa
Valusulamid - tõmbetugevus 250 MPa, sitkus väike
Termotöödeldavad
Mitte-termotöödeldavad silumiin
9.2. Alumiiniumisulamite liigitus läihtudes termotöötlusest. Milles seisneb TT?
Mittetermotöödeldavad - sulamid, mida termotöötlusege ei tugevdata
Termotöödeldavad
Alumiiniumsulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. Alumiiniumsulamite termotöötus põhineb asjaolul, et nimetatud süsteemis sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril.
9.3. Duralumiinium (koostis, omadused, margi näide)
Põhilisand on vask (kuni 5%), st duralumiinium on Al-Cu, võidakse lisada ka magneesiumit.
Karastatud ühefaasilse tardlahuse struktuuriga sulam on suhtelselt väikese tugevuse ja kõvadusega, kuid suure plastsusega. Vananemisel kõvadus ja tugevus tõusevad, plastsus väheneb.
EN AW-AlCu4Mg1 - kunstlikult vanandatune on tõmbetugevus 450 MPa
9.4. Silumiin (koostis, omadused, margi näide)
Al-Si - ei moodusta ja ei ole koostises keemilisi ühendeid, väga plastne ja hea vedelvoolavusega, enamasi koostises 10...13% Si, siis eutektkoostisele lähedal. Enamasti struktuur jämedateraline -> habras. Selle parandamiseks lisatakse väikeses koguses (0,01%) Na. Tõmbetugevus 250 MPa. Madal sulamistemperatuur, suur tihedus
EN AC-AlSi11