1. Metallide omadused ja katsetamine

1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga?

Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus

1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad.

Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus)

Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne

1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid?

Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid.

1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad?

Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim)

2. Metallide struktuur

2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red :

Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12

'

2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteerimise temperatuurid?

2.3. Milline on metallide p6hiliste kristalliv6rede pakketihedus?

Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus on võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse:

K8: 0.68

K12 ja H12: 0,74

H6: 0.54

2.4. Mls on polümorfism?

Erinevate kristallivõrede esinemine ühel metallil erinevate temperatuuride juures

3. Sulamite struktuur

3.1. Loetlege p6hilised tardfaasid metallisulameis.

Mehaanilised segud (EI OLE FAASID):

eutektikum: L ->A+B

eutektoid: γ -> A+B

Tardlahused:

asendustardlahus

sisendustardlahus

Keemilised ühendid

3.2. Kuidas liigitatakse tardlahused? Millised on nende tekke eeltingimused?

Tardlahused - faasid, milles üks komponentidest säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi.

Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustajakomponendi aatomeid. Kui asendatud võib olla piiratud arv aatomeid, siis on tegemist piiratud lahustuvusega, vastasel korral piiramatu lahustuvusega. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimused:

• komponentide kristallivõred on tüübillt ühesugused

• komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured

• aatomite vahelised kaugused sarnased

Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõre suurematesse tühimikesse. Tühimike arv on piiratud seega saab olla ainult piiratud lahustuvusega. Reeglina paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse eelkõige väiksema aatomi raadiusega mittemetalliaatomid.

Korrastatud tardlahus - Asendustardlahuse kristallivõres on aatomid paigutunud teatud korrapära järgi. Tekib nt aeglasel jahutamisel või kestval kuumutamisel

3.3. Keemiliste ühendite valem ja omadused.

A_mB_n

• Komponentide kristallivõrest erinev kristallivõre

• komponentide aatomite täisarvkordne suhe

• omaduste hüppeline muutus

• kindel sulamistemperatuur

3.4. Loetlege mehaanilised segud metallisulameis ja tooge muutuste skeemid.

Eutektikum - struktuur, mille korral on terades vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid, tekib vedelast lahusest selle kristalliseerumise tulemusena: L -> A+B

Eutektoid - tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena, st tekib tardolekust γ -> A+B

4. Fe-Fe3C faasidiagramm

4 .1. Tooge Fe jahtumiskõver ja kirjeldage muutusi sellel.

Horisontaalne lõik - jahtumine seiskub ja jahtumiskiirus on null, vaatamata soojuse äravoolule jahtumisel. See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest.

4.2. Loetlege faasid Fe-C-sulameis, tooge nende määratlused.

• Tardlahus ferriit (F) Fe_α(C) - süsiniku tardlahus α-rauas (K8), C-sisaldus kuni 0,02% temp.-l 727 kraadi, temp. vahemik 0...911 kraadi. Sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt. Kõvadus toatemperatuuril 60-90 HB

• Tardlahus austeniit (A) Fe_γ(C) - süsiniku tardlahus γ-rauas (K12), C-sisaldus kuni 2,14% temp.-l 1147 kraadi, 0,8% temperatuuril 727. Sitke ja hästi deformeeritav nii kuumalt kui ka külmalt, mittemagneetiline. Toatemperatuuril laguneb A -> F+T= Perliit

• Keemiline ühend tsementiit (T) Fe₃C - C-sisaldus kuni 6,67% . Habras ja väga kõva 820HB. Väga püsiv madalatel temperatuuridel

• Vedelfaas L

4.3. Loetlege mehaanilised segud Fe-C-sulameis, tooge nende määratlused.

• Ledeburiit (Le) - eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temp.-l 1147. L -> A + T, st vedelfaas teisendub kahefaasiliseks mehaaniliseks seguks. Alla temp 727 Le -> F + T, st Le= A+T (1147-727) ja F+T (727-0)

• Perliit (P) - C-sisaldus 0,8%, A -> F+T=P tekib temp.-l 727 (700-500 - perliit)

• Beiniit (B) - C-sisaldus 0,8%, A-> F+T=B, kui temp alla 500-300

4.4. Kuidas liigitatakse Fe-C-sulamid liihtudes FD-st (C-sisalduses)?

0..alaeutektoidterased..0,02%..eutektoidterased..0,8%..üleeutektoidt.-d...2,14%..alaeutektsed malmid..4,3%..eutektsed malmid..6,67%..üleeutektsed malmid