8.Töömeetod
Me valisime noorelt noorele koolitusmeetod. Noorelt noorele koolitusmeetod on protsess, kus hea väljaõppe saanud ja motiveeritud noored viivad kindla aja jooksul läbi mitteformaalseid või organiseeritud koolitustegevusi omasugustele, kes sarnanevad koolitajatega näiteks ea, päritolu või huvide poolest. Sellise koolituse eesmärgiks on arendada noorte tervisealaseid teadmisi, arvamusi, veendumusi ja oskusi, võimaldades neil seeläbi vastu võtta vastutus oma tervise eest ja seda kaitsta.
Noorelt noorele koolitus võib toimuda ka väikestes rühmades või ka isiklike kontaktide kaudu. Koolituse võib korraldada väga erinevates kohtades, nt ülikoolide ja koolide auditooriumites, kontorites ja isegi tänaval – ühesõnaga kõikjal, kus noored kogunevad.
Näited erinevatest noorelt noorele koolitusviisidest: organiseeritud seansid õpilastega koolides, kasutadesinteraktiivseid tehnikaid, nagu küsimustikud, rollimängud ja lugude jutustamine; teatrietendus klubis, millele järgneb grupiarutelu; mitteformaalsed vestlused noortega, kus räägitakse tervist ohustatavatest käitumismallidest ja elustiilidest ja abisaamise võimalustest.
Noorelt noorele koolitusviisi rakendatakse erinevate eesmärkide täitmisel töös noortega, nt ennetustöö (HIV/AIDS/ narkomaania).
Millised eelised on noorelt noorele koolitusel teiste koolitusmeetodite ees?
Peamiseks argumendiks noorelt noorele meetodi juures on noorte endi positiivne mõju, sest omasugused avaldavad ju noorte käitumisele kõige enam mõju ja annavad eeskuju.
Samuti nähakse noorelt noorele koolitajaid harvem autoritaarsete kujudena, kes räägivad kriitiliselt sellest, mis on õige ja kuidas peab käituma. Pigem tajutakse sellist koolitusprotsessi kui nõuannet sõbralt, kellel on samasugused mured ja kes saab aru, mida tähendab olla noor.
(NOORSOOTÖÖ KÄSIRAAMAT, l 5-6)
Need ülalpool nimetatud aspekte me oleme arvestanud, koostades oma programmi.
9.Hindamine
Praegu me ei saa hinnata oma programmi, et me ei ole esinenud sellega. Me ei saa öelda, kuidas lapsed reageerivad sellele. Kas see meeldib nendele või ei? Kas meie programm aitab formuleerida lapsel negatiivset suhtumiset lapsel või mitte? Loodame, aga, muidugi, et me saame teha seda kõiki. Kui teeme selle programmi ära, siis saame ka hindama oma tööd. Hindamisel aitab ka meile tagasiside, mida annavad meile lapsed pärast programmi realiseerumist. Siis saame koostama programmi põhjaliku analüüsi tagasiside abil.
Praegu, aga, saame hinnata oma tööprotsessi. Meile meeldib meie programm. Mõtleme, et meil pole probleemi meeskonnas. Me mõtleme ja suhtleme ühes laines. Kui meil oli mingi viga, siis me kiiresti parandasime seda. Aitasime üksteist.
Me kardame, et:
Meie teema ei meeldi lapsele;
Nende distsipliin ei ole nii, kui me ootame;
Probleemid tehnikaga.
Aga, meil on:
Hea, positiivne suhtumine;
Aktiivsus;
Tahtmine, jutustada lastele ja õpetada neid;
Kasulik, huvitav ja arendav materjaal;
Mitmesugune lähenemine.
1 LaFreniere= Лафренье, Питер 2004. Эмоциональное развитие детей и подростков. СПб