3.Sihtgrupp
Meie sihtgrupiks on valitud 5. klassi õpilased. See on õpilased, kelle vanus on 11-12.aastad. Ja nad veel mitte kunagi ei ole proovinud suitsetada. Klassis on 24 õpilast (10 poisi ja 14 tüdrukut).
Teismelise iga on raske iga. See on raske nii vanematele, kui ka pedagoogidele. Sel perioodil laps tahab olla iseseisev isik, tunda end täiskasvanuna. Aga meie ajal maailm on täis kiusatust ja lubatud on kõik, seega probleem on veelgi aktuaalsem. Statistika räägib, et just sel perioodil lapsed hakkavad tarvitama esimene sigarett, esimene alkoholi bokaal. Vaatamata vanemate katsetele oma lapse käitumine kontrollida, tihti see on väga raske.
Raamatus „Laste ja teismeliste emotsionaalne areng“ (LaFreniere 2004: 210, 214, 219-228)1 räägitakse mõnedest teismeliste iseloomujoontest. Näiteks on noortele omane arvata, et probleemid on ainult teistel, aga neil mitte. See paneb noori tegema erinevaid tegevusi, nt eksperimendima seksiga, uimastitega, joobes autojuhtimisega jne. Neid köidab risk. Teismelistel halvenevad suhted vanematega, kuna noored tahavad olla iseseisvamad.
Abi ja nõu otsivad noored pigem omaealistelt. Omaealised mõistavad teineteist paremini, kui vanemad, - arvavad noored. Samuti on neil kergem avaldada oma arvamust just omaealistele.
Just neid iseloomujoone me püüdsime arvestada oma programmi koostades ja metoodika valikul.
Kindlasti seda, et suitsetamisvastased ennetusmeetmed peavad algama enne kui enamus noorukitest alustab suitsetamisega eksperimenteerimist ning et ennetuse esmaseks eesmärgiks on suitsetamisega alustamise edasilükkamine või veel parem - ära hoidmine.
4.Eesmärk
Meie programmi eesmärgiks on esma tasandi preventsioon. Tahame formuleerida negatiivse suhe lastel suitsetamisele. Korraldamine läbi suitsetamise põhjuste aktiivse arutlemise, uudishimu põhjuse ennetamiseks.
5.Tegevus
Alustada tahame tutvustusmänguga. Et me saaksime tutvustada lapsega, et nad teadsid meid paremini ja tahame teha sõbraliku atmasfääri. Et lapsed mitte kartsid meid ja saaksid teha koostööd. Veel, kui nendele ei ole midagi aru saadav, siis nad saaksid julgelt seda küsida meie käest.
Pärast meil tuleb suhtlemine lastega. Me näitame ka mõned slaidid, et lastele oleks mugav ja nad saaksid mingi informatsiooni vaadata ka ise. Sel ajal meil läheb dialoog lastega. Arutleme koos, missugused probleemid on olemas nendel, kes suitsetavad. Selline suhtlemine läheb meil pigem nagu küsitlus. Me esitame lastele küsimusi ja nad proovivad koos otsida vastust (nad seda kõiki muidugi teavad, aga nendega peame suhtlema, et tulemus tuli).
Pakkume ka huvitavad gruppitööd. See on kogemus gruppi töötamises ja võimalus koos meelde tuletama materjali. Meil on kaks ülesannet. Esimene – tekst, mille abiga lapsed peavad küsimustele vastama ja teine ülesanne – joonis. Lapsed peavad kirjutama joonisele miks on hea mittesuitsetada.
Ja lõppes meil on väike tagasiside. Anname lastele küsimused vastusvariantidega, mille abil saame aru saada, kas meie programm aitas ja õpetas lastele midagi.