- •Õpimapp
- •Loengute tekstid
- •1 Vereringe terminid
- •1.1Suur e. Süsteemne vereringe
- •1.2Ülajäseme veenid
- •1.3Rindkere veenid
- •1.4Alumise õõnesveeni süsteem
- •1.5Kõhuõõneveenid
- •1.6Vaagna ja alajäseme veenid
- •1.7Anastomoosid venoosste süsteemide vahel
- •2Kodutöö: Veresooned
- •3Kodutöö: Vere- ja lümfiringe
- •Vali õige (õiged) vastus(ed) ja täida lüngad
- •4Kodutöö: hingamiselundkond
- •On pikem kui parem peabronh;
- •6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel.
- •Bifurcatio tracheae;
- •Hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega.
- •5Kodutöö: Neerud ja suguelundid
- •Limaskest, sile lihaskest, peritoneum
- •Endometrium (näärmete tõttu paks ja kahekihiline (basaalkiht ja funktsionaalkiht) limaskest b) myometrium (müotsüütidest, sidekoest ja veresoontest lihaskest) c) perimetrium (serooskest).
- •6Kodutöö: Seedeelundkond
- •Süljenäärmed
- •Käärsoole limaskesta.
- •Os palatinum, maxilla;
- •Processus alveolaris maxillae.
- •Jämesoole krüpt;
- •Peensoole hatt.
- •7Sisesekretoorsed näärmed, elundid ja nende poolt produtseeritud hormoonid
- •7.1Kodutöö: Sisesekretoorsed näärmed I
- •Atriaalne natriureetiline faktor:
- •Glükagoon
- •7.2Kodutöö: Sisesekretoorsed näärmed II
- •8Kodutöö: Meeleelundid
- •9Kodutöö: Närvisüsteem
- •10Küsimused: Närvisüsteem
- •11 (Despopoulos 2003: 79).
- •13Biofüüsika kodutöö
- •14Kordamisküsimused suuliseks järelarvestuseks
limaskest, lihaskest, perineum
Limaskest, sile lihaskest, peritoneum
limaskest, lihaskest, vagina
Emaka seina moodustavad:
Endometrium (näärmete tõttu paks ja kahekihiline (basaalkiht ja funktsionaalkiht) limaskest b) myometrium (müotsüütidest, sidekoest ja veresoontest lihaskest) c) perimetrium (serooskest).
Iga menstruaaltsükkel lõpeb:
sekretsioonifaasiga,
menstruatsiooniga,
menstruaalfaasiga,
ovulatsiooniga.
Ürgmunarakud ehk oogoonid moodustuvad ja alustavad küpsemist: a) enne naise sündi; b) pärast naise sündi; ja protsess a) lõpeb munarakkude lõpliku küpsemisega alles naise fertiilses eas; b) algab munarakkude lõpliku küpsemisega alles naise fertiilses eas.
Mehe munandis: a) peetub ürgsugurakkude areng kuuendal embrüonaalnädalal; b) jätkub ürgsugurakkude areng kuuendal embrüonaalnädalal; ja a) peetub ürgsugurakkude areng alles murdeea alates; b) jätkub ürgsugurakkude areng alles murdeea alates.
Tihedast sidekoest valkjaskest: a) saadab munandimanusepeasse vaheseinu b) asub munandi serooskesta all ja temast lähtuvad munandivaheseinakesed c) katab munasarjakoort.
Munasarjakoor a) moodustub munasarjafolliikulitest ehk –nääpsudest ja neid ümbritsevast sidekoest b) ümbritseb munasarjasäsi c) moodustub munasrja parenhüümist ja seda ümbritsevast sidekoest d) koosneb kohevast sidekoest, veresoontest ja närvidest ja paikneb perifeerselt.
Kiirpärjaga ümbritsetud munaraku vabanemine ja paiskumine kõhuõõnde: a) on ovulatsioon b) toimub 28-päevase menstruaaltsükli puhul 14.päeval pärast menstruatsiooni algust c) toimub 21-päevase menstruaaltsükli puhul 14.päeval enne menstruatsiooni algust.
Munajuha a) ülesandeks on viljastatud munaraku transport emakasse vedeliku voolu, ripsmete liigutuste ja silelihaskesta peristaltika abil b) laienenud osas ehk ampullis toimub munaraku viljastamine c) sisemine pikikurdudega kest on ühekihiline rips- ja limarakkudega kiht.
Emakas a) asub kusepõie ja pärasoole vahel b) limaskest (endometrium) on emakaõõnes ripsmetega ühekihiline silinderepiteel c) lihaskest koosneb sidekoest ja veresoontest ning kahest piki- ja kesksest ringkihist, mis spiraalselt põimuvad d) on kaelakanalis palmkurrud, palju limanäärmeid ja limakork, mis takistab mikroobide tungimist emakaõõnde.
Suguti a) liikuva osa moodustavad sugutilukk ja sugutikeha b) koostises on kaks sugutikorgaskeha ja sugutikäsnkeha c) –käsnkeha on paaritu ja ta on muundunud veenipõimik, mille verega täitunud ruumid ei ole arteritega otseselt ühendatud d) –korgaskeha asub dorsaalselt ja on paariline, ja siasldab endoteeliga vooderdatud kavernide labürinti.
Kõdisti a) meenutab mehe sugutikorgaskeha miniatuuris b) osad on kõdistilukk,- keha, -sääred c) koosneb kahest korgaskehast ja asub häbemepilu eesosas.
Väikesed häbememokad a) on paarilised roosad nahakurrud häbemepilus b) ümbritsevad tupeesikut, millesse avanevad tupesuue, väline kusitisuue, suured ja väikesed esikunäärmed
Seemnevedelik a) koosneb seemnerakkudest (ühes ejakulaadiportsjoni 1 kuupsentimeetris sisaldub 60-120 miljonit spermi, mille eluiga on 4 ööpäeva, viljastamisvõime naise suguteedes 2 ööpäeva) ja abisugunäärmete (paariline sugutisibulanääre, paariline seemnepõieke, eesnääre) sekreedist b) väljutatakse läbi (50 cm pikkuse) väänilise seemnetorukese, läbi sirge seemnetorukese, munandivõrgustiku, munandiviimajuhakese (15cm), munandimanusejuha (5m), seemnejuha (50cm), purskejuha (2cm) (läbistab eesnäärme ja avaneb seemnekünkakesel) ja kusiti (18cm).
Erektsioonimehhanism a) tiguarterite (sugutikorgaskehade suurematesse tsentraalsetesse kavernidesse avanevad suguti süva arteri tavaolukorras suletud väänilised harud) ja kavernide seinte silelihaskude lõtvub, tiguarterid avanevad ja veritäidab suure rõhu all kavernid. korgaskehad suurenevad ja komprimeerivad neist väljaspool asuvaid veene, mistõttu smaaegselt kavernide täitumisega tekib äravoolutakistus veenides b) sugutikorgaskehade kavernide täitumine verega, äravoolutakistus veenides ja tihedast sidekoest sugutikäsnkeha väljastpoolt katva valkjaskesta vastupanu rõhumisele c) katkeb tiguarterite, kavernide silelihaskoe toonuse tõus ja korgaskeha elastsete elementide kokkutõmme.
