9Kodutöö: Närvisüsteem

1. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust poolkõõluslihasesse.

2. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust reie-nelipealihasesse.

3. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust sääremarja-kolmpealihasesse.

4. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust näo miimilistesse lihastesse.

5. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust mälumislihastesse.

6. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust trapets- ja rinnaku-rangluu-nibujätke lihasesse.

7. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss nimetissõrme nahast termosensoritest peaaaju sensoorsesse keskusesse.

8. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss põse naha notsisensoritest peaaaju sensoorsesse keskusesse.

9. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss reie nelipealihase lihasekäävist peaaaju sensoorsesse keskusesse.

10. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust deltalihasesse.

11. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss õlavarre kolmpealihase kõõlusorganist peaaajusse.

12. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust õlavarre kakspealihasesse.

13. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss sõrmede sirutaja (lihase) lihasekäävist.peaaajusse.

14. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust väikesõrmevastastajasse.

15. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss peaaajust pindmisse sõrmedepainutajasse (lihasesse).

16. Joonista skeem ja kirjuta elundid, mida mööda jõuab impulss pöidlalähendaja (lihase) kõõlusorganist peaaajusse.

(NB! Skeemi aluseks võite võtta loengu joonised, millele tuleb ära märkida kogu impulsi liikumise tee juhtetee algusest kuni elundini välja – alaneval juhteteel ja vastupidine impulsi levik üleneval juhteteel).

Näited:

• Alanev juhtetee: parema otsmikusagara pretsentraalkääru pikilõhepoolse osa motoorse piirkonna püramiidrakud, sisekihn, keskaju suurajuvars, ajusild (või ajusilla peaajunärvide motoorsed tuumad), piklikaju, juhteteede ristumine piklik- ja seljaaju piiril paremalt vasakule, seljaaju vasak külgväät (valgeaine), L _2-4 segmentide vasakpoolsete eessarvede motoorsed neuronid, nervus femoralis, vasak reienelipealihas.

• Ülenev juhtetee: parema ülalau konjunktiiv, parem nervus ophthalmicus, parem ganglion trigeminale, ganglioni närviraku tsentraalne jätke, kolmiknärvi sensoorne tuum ajusillas, keskaju, vasakpoolne juhtetee (fasciculus thalamocorticalis) talamusest läbi capsula interna tagasääre, vasaku kiirusagara posttsentraalkääru külgpinna keskosa sensoorne väli.

Juhteteed