11 (Despopoulos 2003: 79).

12 (Despopoulos 2003: 80-81).

Koliinergilised retseptorid

(TannerThies 2012: 38).

Adrenergilised retseptorid

(TannerThies 2012: 39).

Kraniaalnarvid

(Kapit 2002: 83).

Sensorid

(Kapit 2000: 90).

13Biofüüsika kodutöö

1. (1p) Akommodatsioon on:

1. silma optilise tugevuse reguleerimine läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub läätse elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest;

2. informatsiooni edastamine sensorrakult aferentsele närvilõpmele, mis toimub sensoripotentsiaali kaudu transmitteri kaasabil;

3. valguse „transleerimine“ närvirakkude elektriliseks potentsiaaliks;

4. sensoris ärritaja energia muutmine sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks.

2. (1p) Energia jäävuse seaduse järgi:

1. peab lihases muunduv keemiline energia olema võrdne mehaanilise energia (lihastöö) ja produtseeritud soojuse summaga;

2. peab lihases muunduv keemiline energia olema võrdne mehaanilise energia (lihastöö) ja produtseeritud soojuse korrutisega;

3. tekib häälekurdudel Bernoulli võnkumine;

4. tõuseb rõhk rindkereõõnes foneerimisel kõrgemale kui tavalisel väljahingamisel.

3. (1 p) Töötavates lihastes, on 2,3-difosfoglütseraadi kontsentratsioon ja temperatuur:

1. tõusnud ja pH langenud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja soodustavad hapniku äraandmist verest;

2. langenud ja pH langenud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja soodustavad hapniku äraandmist verest;

3. langenud ja pH tõusnud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja soodustavad hapniku äraandmist verest;

4. tõusnud ja pH tõusnud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja takistavad hapniku äraandmist verest.

4. (1 p) Esmasuriini tekib, kui päsmakese kapillaarides olev vererõhk on:

1. suurem, kui vereplasma valkude osmootse rõhu ja kihnu õõne vedeliku hüdrostaatilise rõhu summa;

2. väiksem, kui vereplasma valkude osmootse rõhu ja kihnu õõne vedeliku hüdrostaatilise rõhu summa;

3. suurem, kui vereplasma valkude osmootse rõhu ja kihnu õõne vedeliku hüdrostaatilise rõhu diferents;

4. väiksem, kui vereplasma valkude osmootse rõhu ja kihnu õõne vedeliku hüdrostaatilise rõhu diferents.

5. (1p) Keskmine vererõhk ehk arteriaalne keskmine rõhk:

1. vastab vere voolamist takistava jõu suurusele ning seda defineeritakse kui mingi ajalõigu vältel veresoones esineva rõhu hetkväärtuse keskmist taset;

2. vastab vere voolamist tekitava jõu suurusele ning seda defineeritakse kui mingi ajalõigu vältel veresoones esineva rõhu hetkväärtuse keskmist taset;

3. on rõhkude erinevus arterite ja kapillaaride vahel;

4. on rõhkude erinevus veenide ja kapillaaride vahel.

6. (1p) Fonatsiooni füüsikaliseks aluseks on:

1. häälepaelte võnkumine;

2. häälepaelte sulgumine;

3. häälepaelte avanemine;

4. kõnetraktis tekkinud resonants.

7. (1p) Membraanipotentsiaal seisneb:

1. membraani välispinnal olevas negatiivses ja seesmisel pinnal olevas positiivses laengus;

2. membraani repolarisatsioonis, mille põhjuseks on anioonide kanalite avanemine ja Cl-ioonide tungimine rakku;

3. membraani välispinnal olevas positiivses ja seesmisel pinnal olevas negatiivses laengus;

4. membraani depolarisatsioonis, mille põhjuseks on anioonide kanalite avanemine ja Cl-ioonide tungimine rakku.

8. (1p) Vererõhk on:

1. jõud, mida avaldab venoosne veri arterite seinale;

2. jõud, mida avaldab südamest väljutatud veri veresoonte seintele;

3. jõud, mida avaldab arteriaalne veri veenide seinale;

4. jõud, mida avaldab kapillaarides olev veri veenides olevale verele.

9. (1p) Ficki difusiooniseaduse põhjal on gaaside difusioon läbi alveolaarmembraani:

1. võrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja pöördvõrdeline alveolaarmembraani paksusega;

2. pöördvõrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja võrdeline alveolaarmembraani paksusega;

3. võrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja alveolaarmembraani paksusega;

4. pöördvõrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja alveolaarmembraani paksusega.

10. (1p) Aktsioonipotentsiaal seisneb

1. membraani depolarisatsioonis, mille põhjuseks on Na- kanalite avanemine ja Na+ ioonide tungimine rakku;

2. membraani repolarisatsioonis, mille põhjuseks on anioonide kanalite avanemine ja Cl-ioonide tungimine rakku;

3. membraani depolarisatsioonis, mille põhjuseks on Na- kanalite sulgumine ja Na+ ioonide tungimine rakku;

4. membraani depolarisatsioonis, mille põhjuseks on anioonide kanalite avanemine ja Cl-ioonide tungimine rakku.