Добавил:
Upload Опубликованный материал нарушает ваши авторские права? Сообщите нам.
Вуз: Предмет: Файл:
Opimapp_III_17.doc
Скачиваний:
0
Добавлен:
01.07.2025
Размер:
23.6 Mб
Скачать

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

õenduse õppetool

Õpimapp

Anatoomia, füsioloogia, biofüüsika, biokeemia

Tallinn 2015

SISUKORD

1 Vereringe terminid 4

1.1 Suur e. süsteemne vereringe 5

1.2 Ülajäseme veenid 8

1.3 Rindkere veenid 9

1.4 Alumise õõnesveeni süsteem 9

1.5 Kõhuõõneveenid 9

1.6 Vaagna ja alajäseme veenid 9

1.7 Anastomoosid venoosste süsteemide vahel 9

2 Kodutöö: Veresooned 11

3 Kodutöö: Vere- ja lümfiringe 12

18

19

20

4 Kodutöö: hingamiselundkond 21

5 Kodutöö: Neerud ja suguelundid 24

6 Kodutöö: Seedeelundkond 28

7 Sisesekretoorsed näärmed, elundid ja nende poolt produtseeritud hormoonid 33

7.1 Kodutöö: Sisesekretoorsed näärmed I 34

7.2 Kodutöö: Sisesekretoorsed näärmed II 36

8 Kodutöö: Meeleelundid 39

9 Kodutöö: Närvisüsteem 41

10 Küsimused: Närvisüsteem 43

11 46

12 47

13 Biofüüsika kodutöö 52

14 Kordamisküsimused suuliseks järelarvestuseks 55

Anatoomia, füsioloogia, biofüüsika, biokeemia õpimapi sisu:

  1. Aineprogramm ja ajakava

  2. Arvestuslikud tööd (3 tööd ja kõik järeltööd koos vigade parandustega).

  3. Kodutööd (vt aineprogramm) (sh suguelundite ehituse ja talitluse konspekt).

  4. Ettekanded (vt aineprogramm).

  5. Mõistekaardid (vt aineprogramm).

  6. Loengute tekstid

  7. Terminite lahtikirjutused – 20 terminit igaks teema tunniks (eriti biofüüsika, biokeemia osad) (vt aineprogramm).

1 Vereringe terminid

Cor - süda.

  • mediastinum - keskseinand, mediaan-tasapind,

  • apex cordis - südametipp, medio-klavikulaarjoon.

  • Endocardium - endokard,

  • myocardium - müokard,

  • pericardium - perikard,

  • epicardium - epikard,

  • Atrium dextrum - parem koda,

    • vena cava superior et inferior - ülemine ja alumine õõnesveen,

    • valvula v. cavae inferioris - alumise õõnesveeni klapik,

    • valvula sinus coronarii – koronaarurke-klapik, pärgurkeklapik,

    • fossa ovalis - ovaalauk,

    • foramen ovale - ovaalmulk,

    • ostium atrioventriculare dextrum - parem koja-vatsakesesuistik,

    • valva tricuspidalis ehk valva atrioventricularis dextra – kolmhõlmklapp ehk parem koja- vatsakeseklapp,

    • auricula dextra - parem südamekõrv.

  • Ventriculus dexter - parem vatsake,

    • truncus pulmonalis - kopsutüvi,

    • valva trunci pulmonalis - kopsutüveklapp,

    • valvulae semilunares - poolkuuklapikud

    • mm.papillares - näsalihased,

    • chordae tendineae - kõõluskeelikud.

  • Atrium sinistrum - vasak koda,

  • valva atrioventricularis sinistra - vasak koja- vatsakeseklapp ehk valva mitralis - mitraalklapp,

  • vv. pulmonales sinistrae superior et inferior - vasakpoolsed (ülemine ja alumine) kopsuveenid,

  • vv. pulmonales dextrae superior et inferior -

  • auricula sinistra – vasak südamekõrv.

  • Ventriculus sinister - vasak vatsake,

    • trabeculae carneae - lihapõrgad,

    • mm.papillares - näsalihased,

    • chordae tendineae - kõõluskeelikud,

    • valva aortae - aordiklapp,

    • valvulae semilunares - poolkuuklapikud.

  • Loote vereringe.

  • Organismi veemajandus - vedelikuruumid, veebilanss.

Südame erutustekke ja juhtesüsteem.

  • Nodus sinuatrialis - sinuatriaalsõlm,

  • Nodus atrioventricularis - atrioventrikulaarsõlm,

  • fasciculus atrioventricularis - atrioventrikulaarkimp e. His’ i kimp,

  • crus dexter et sinister fasciculi atrioventricularis - atrioventrikulaarkimbu parem ja vasak säär,

  • Purkinje kiud.

Süstol - kontraktsioon,

diastol - lõõgastumine.

Südame töö regulatsioon.

Pulsikvaliteedid.

EKG (elektrokardiogramm) - ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõver.

Elektrokardiograafia - meetod südames toimuvate bioelektriliste muutuste registreerimiseks.

Sakid, segmendid, intervallid, atriaalosa, ventrikulaarosa.

Südame töö.

Diastoolne aordirõhk ~ 80 mm Hg.Vatsakeste maht diastoli lõpus ~ 120-130 ml.Südame süstoolne maht e. löögimaht ~ 70 ml. Südame minutimaht e. südame väljutusmaht minutis puhkeolekus. Ööpäevas aorti paisatud vere maht.

Neere läbib ~ 25% aorti paisatud veremahust. Glomerulaarfiltratsioonil filtreerunud esmasuriini hulk. Tubulaarsüsteemist väljunud lõpliku uriini hulk.

Соседние файлы в предмете [НЕСОРТИРОВАННОЕ]