Anatoomia: seedeelundite süsteem

1. Seedekanal Suuõõs CAVUM ORIS Neel PHARYNX Söögitoru OESOPHAGUS Magu GASTER Peensool INTESTINUM TENUE Jämesool INTESTINUM CRASSUM

2. Suured seedenäärmed Maks HEPAR Kõhunääre PANCREAS

3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine

4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad

5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS – toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS – toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES – tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES – mälumiseks 7. Keele funktsioonid LINGUA Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 8. Süljenäärmed ja avanemiskohad GLANDULAE SALVIALES Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS – Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS – Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS – Asub suupõhjas limaskesta all, palju väikeseid juhasid, mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Ööpäev 1-1,5L 9. Sülje toimel algab süsivesikute lõhustumine 10. Neel lad. k. PHARYNX Asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga Osad Ninamine osa – ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendav ninaõõnt tagasõõrmete kaudu suuõõnega Suumine osa – Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni Kõrimine osa – On neelu alumine kõige pikem ja kitsem osa

11. Lümfoidne neelurõngas Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist

12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas

13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM – maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM – peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool

14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva

15. Magu lad. k. GASTER Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all Osad Läviseosa, maokeha, lukutiosa Funktsioon Toidu vastuvõtmine, segamine, happega töötlemine ja vedeldamine Keskkond Happeline Näärmete funktsioon Lima produktsioon (kaitseb mao seina kahjustuste eest), HCL valmistamine (hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliini toime), vesi (niisutab allaneelatud toitu), seesmine faktor (vajalik B12 vit. imendumiseks) Maomahlas leidub valke lõhustuvaid fermente Pepsinogeen lõhustab Valke Lipaas lõhustab Emulgeeritud rasvu Soolhape Pehmendab tselluloosi Ööpäev 1,5L

16. Peensoole osad INTESTINUM TENUE Pikkus 5M Kaksteistsõrmiksool DUODENUM Tühisool JEJUNUM Niudesool ILEUM Funktsioon Peensoole mahla sekretsioon, toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste liigutuste abil, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine, kaitse bakterite vastu, toitainete resorptsioon

17. Peensoole limaskesta ehitus Omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk ringkurrud. Limaskest toodab soolemahla Ööpäev 3L, pH = 7,8 - 8,0

18. Kõhunääre PANCREAS Asend Pea paikneb duodeenumi lingu sees, keha paikneb mao taga, saba vasaku neeru ees Duodenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal PAPILLA VATERI, avanevad ülalt ühissapijuhad, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb (M.) SPHINCTER ODDI

Amülaas Toimib süsivesikutele Lipaas Toimib rasvadele Trüpsinogeen Toimib valkudele Ööpäev 1-2L

19. Maks lad. k. HEPAR Asend Paikneb vahelihase all. Kaal 1,5KG Siseehitus 4 sagarat, läheb üle segmentideks ja sagarikeks Verevarustus Eriline, kuna siseneb nii veen, kui arter ja põhilise verevarustuse saab veeni kaudu Funktsioonid Laguproduktide lagundamine, energia allikas, seedimisabiainete produktsioon, maksas erinevad suured vitamiinide varud, inaktiveerib hormoone (insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnääre ja suguhormoonid), veredepoo ja veedepoo Sappi ööpäevas 0,75L

20. Sapipõis lad. k. VESICA BILARIS Maht 60ML Funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nii nende seedimist Toitainete seedimine Tähtsus rasvade seedimisel

21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos

22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos

23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS Ülenev käärsool COLON ASCENDENS Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM Alanev käärsool COLON DESCENDENS Sigmasool COLON SIGMOIDEUM Pärasool RECTUM Pikkus 1,5M Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon

24. Jämesoole seina ehitus Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht Lihaskest Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised ehk käärsoolekoopad

25. Jämesooles imendub Vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid