Anatoomia: südame-veresoonte süsteem
1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas
2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas
3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all
4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda
5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule.
6. Südame kihid Sisekest Endokard ENDOCARDIUM Lihaskest Müokard MYOCARDIUM Väliskest Epikard EPICARDIUM
7. Perikard Südamepaun
8. Südame vasakus pooles voolab venoosne veri Südame paremas pooles voolab arteriaalne veri
9. Südame kambrid Parem vatsake VENTRICULUS DEXTER Parem koda ATRIUM DEXTRUNUM Vasak koda ATRIUM SINISTRUM Vasak vatsake VENTRICULUS SINISTER
10. Südame klapid asukoht, hõlmade arv, ladina Kolmehõlmne Trikuspidaalklapp – Paremal südamepoolel Kahehõlmne Mitraalklapp – Vasakul südamepoolel Kolmene poolkuu Semilunaarklap – Kopsutüve ja aordi väljumiskohalt vastavalt paremast ja vasakust vatsakesest paiknevad kopsutüve- ja aordiklapid Funktsioon Takistavad vere tagasivoolu vatsakestest kodadesse ja veresoontest vatsakestesse
11. Koronaarvereringe Toimub parema ja vasaku südame pärgarteri e. koronaararteri kaudu, mis lähtuvad aordi algusosast ja varustavad verega südamelihast. Venoosne veri koguneb veenulitest suurematesse südameveenidesse. Peaaegu kõik südameveenid suubuvad pärgurkesse e. siinusesse ja selle kaudu viiakse veri südame paremasse kotta. Pärgurke ja pisimate veenidega lõpeb koronaarvererige. Funktsioon Südame enda verevarustus
12. Suur vereringe Funktsioon Kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega ja ainevahetusproduktide eemaldamine (venoosse verega).
13. Suur vereringe algab aordiga südame vasakust vatsakesest Suure vereringe veri koguneb ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad südame paremasse kotta.
14. Väike vereringe Funktsioon Gaasivahetus – verest läheb alveoolidesse süsihappegaas ja alveoolidest satub verre hapnik. Selle tulemusena muutub venoosne veri arteriaalseks.
15. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis kannab venoosset verd kopsudesse. Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta.
16. Aort AORTA Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks.
17. Aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter
18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen
19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks
20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI Rangluualune veen VENA SUBCLAVA
21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel
22. Värativeen VENA PORTA Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel Kogumispiirkond Venoosne veri kõhuõõne paaritutest elunditest (magu, peensool, põrn, kõhunääre,sapipõis)
23. Lümfisüsteem Funktsioon Eriliste rakkude produtseerimine – lümfotsüüte – mis võtavad osa organismi immuun- e. kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks – immunotsüütideks.
24. Lümfisüsteem on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on saranne veenidega sest kulgeb ainult ühes (tsentraalses) suunas ja vallandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni süsteemi.
25. Regionaarsed lümfisõlmed Ülajäsemed Küünra- ja kaenlaaugus Alajäsemed Põlveõndlas ja kubemes
26. Vereloomeelundid Lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn, harkeelund
27. Vere funktsioonid Transport Transpordib hingamisgaase – hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse Kaitse Hüübimisvõime Veri hoiab pH taseme organismis normipiires Valgudepoo Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks
28. Veri koosneb Erütrotsüüdid Punaverelibled Leukotsüüdid Valgeverelibled Trombotsüüdid Vereliistakud
29. Vereloomeelemendid/vererakud Erütrotsüüdid Sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Naistel 4,0-5,5x1012/liitris Meestel 4,5-6,0x1012/liitris Funktsioon Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse Leukotsüüdid Kaitseb organismi 4,0-8,8 (10)x109/liitris
Trombotsüüdid Osaleb hüübimises 150-400x109/liitris
30. Inimese veregrupid A, B, AB, O
31. Reesusfaktor Rh. Pos. Antigeen D on inimesel olemas Rh. Neg. Antigeen D ei ole inimesel olemas
32. Verevalgud Toitumisfunktsioon Globuliinid, fibrinogeenid Transpordifunktsioon Albumiinid, globuliinid Kandjafunktsioon Albumiinid, globuliinid
33. Mõisted Süstol Vatsakeste kontraktsioon Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht Vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul Südame löögimaht Väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse Südame löögisagedus Normaalselt 60-80 korda minutis EKG Südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis Hüpotoonia Vererõhu normaalsest madalaim väärtus Hüpertoonia Normaalsest kõrgem vererõhk
34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg
35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest
36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis