Ttü Eesti Mereakadeemia

2. Laevanduskeskus, Laeva jõuseadmed

4. Kontrolltöö Nr.3

6. Õppeaines: Automaatreguleerimise alused, automaatjuhtimissüsteemide elemendid.

14. Töö teema : Kontrolltöö

15. VARIANT : 3B

22. Õpperühm: MM-31

23. Üliõpilane: Nikita Gaidai

24. Õppejõud: Harli Moosaar

1. Kaherežiimsed otsetoimega pöörlemissageduse regulaatorid. Kõigerežiimsed otsetoimega pöörlemissageduse regulaatorid. Kaherežiimsed otsetoimega

kaherežiimsed – hoiavad kahte pöörlemiskiiruse režiimi (minimaalseid püsivaid pöördeid ja nominaalseid pöördeid.

otsetoimega - küttelatt paigutatakse ümber ainult regulaatori mõõteseadme energiaga.

1. Hammasratasülekanne;2. Ristmik;3. Vihid;4. Tugipuks;5. Regulaatori muhvi ja küttelatti ühendav hoob;6. Käsiregulaatori hoob;7. Vedru;8. Vedru;9. Küttelatt;10. Regulaatori muhv.

Kui pöörlemissagedus saavutab min. väärtuse n1, siis vihtidele mõjuv tsentrifugaaljõud võrdsustub vedru eelpingestatusega ja regulaator hakkab funktsioneerima. Vihid tõukavad muhvi, surudes vedru kokku nihutades hoova kaudu küttelatti – suunas. Pöörlemissageduse tõstmisel nominaalsele väärtusele n2 (käsiregulaatori hoova pööramisega) vihtidele mõjuv tsentrifugaaljõud lükkavad muhvi vastu tugipuksi ja muhv jääb seisma, sest teine, suurema eelpingestatusega vedru surub tugipuksile. Seni kuni vedru jõud suurem, kui tsentrifugaaljõud, siis muhv, hoob ja küttelatt on paigal. Kui pöörlemissagedus tõuseb üle nominaalse siis vihtidele mõjuv tsentrifugaaljõud ületab kahe vedru summaarse pinge ja regulaator funktsioneerib teisel režiimil.

Kõigerežiimsed otsetoimega

R istmik 1 vihtidega 2 on kinemaatiliselt seotud mootori väntvõlliga ja pöörleb nurkkiirusega ω. Vihtidele rakendub tsentrifugaaljõud, mis antakse liikuvale muhvile 3 ja tasakaalustatakse seadevedruga 4. Vedru ülemine ots toetub taldrikule 5, milline on seotud juhtpuldi seadehoovaga JP. Muhv 3 on šarniirselt ühendatud KSP sidevardaga. Seadehoova muutumatu asendi puhul regulaator hoiab püsivana üht kiirusrežiimi, järelikult töötab nagu üherežiimne regulaator. Seadehoova viimisel nt allapoole taldrik 5 nihkub alla, surub seadevedru 4 kokku, muhv nihkub allapoole ja hoobade abil nihutab küttelati + poolele. Masina pöörlemissagedus hakkab suurenema ja suureneb seni kuni vihtidele rakenduv tsentrifugaaljõud võrdsustub seadevedru poolt rakendatavaga. Ümberseadistunud regulaator hoiab jälle ainult neid pöördeid ja töötab seega nagu üherežiimne. Selliselt, suurendades või vähendades seadevedru pingust võib hoida ükskõik milliseid pöördeid minimaalsetest püsivatest kuni nominaalseteni.

2. Regulaatori Woodward ug-8 väljalülitusseade ja koormuse piiramisseade. Tööpõhimõte ja ehitus.

esimesed tähed tähendavad Universal Governor, numbrid tähistavad pöördemomenti regulaatori väljunvõllil naeltes jala kohta.

Koormuse suure kasvu puhul on oht masinat üle koormata. Selleks on ette nähtud seade, mis piirab servomootori liikumist kütuse sissepritse suurendamiseks. Piirkoormuse seade koosneb väljalülitusseadmest koos koormuse piiramise seadmega ja tegelikku koormust näitavast seadmest. Tegelikku koormust näitav seade on kolvi 2 ja osuti 9 vaheline kinemaatiline seos, mis on toodud regulaatori esipaneeli numbrilauale välja. Servomootori kolvi vardaga on ühendatud hammassektor 3, milline on hambumuses hammasratas/hülsiga 8 vabalt paigaldatud teljele esiplaneeli vasakus alumises nurgas.Näidiku skaala on jaotatud kümnesse ossa, kusjuures üks jaotus vastab ca 10-15% koormusele.

Väljalülitusseade ja koormuse piiramisseade on mehhaniline seade, mis toimib ainult siis kui koormus on ülemäära suur (suurem, kui seadistatud). Konstruktiivselt kujutab ta endast piiravat hooba 4 , mille üks ots on seotud hammasseskoriga 3, teine väljalülitusvardaga 10. Varras 10 toetub alumise otsaga väljalülitushoovale 11, mille parem ots toetub teljele 16 altpoolt. Telg 16 seob siibrit 18 "ujuva" hoovaga 14. Lülitushoova 11 keskele on paigaldatud tugi 15. Juhul, kui lülitushoova vasakule otsale toimib varda 10 või koormuse piirdehoova 4 parempoolse otsa poolt rakendatav allapoole suunatud jõud, siis lülitushoova parempoolne ots tõstab üles siibri 18 koos ujuva hoovaga 14 sõltumata sellest millises asendis on tajuri vihid. Liikudes üles siiber sulgeb kanalid ja servomootori kolvi liikumine peatub. Juhul, kui väljalülitusvarras liigub ikkagi allapoole,ühendab siiber servomootori alumise poole õlivanniga ja servomootori kolb liigub allapoole vähendades kütuse hulka, kui vaja kuni KSP nullasendini.

Nukiga 5 on võimalik kiiresti seisata mootor, pöörates nukki nii, et hoob 11 tõstab siibri 18 asendisse, mis ühendab servomootori kolvi alumise poole õlivanniga st paigutab servomootori kolvi asendisse, mis vastab KSP nullasendile.