8.Lühendamine

Lühendit on mõtet kasutada siis, kui see tõepoolest lühendab sõna.

See on ka üks lühendamise põhireeglitest. Lühendid ei sobi pidulikku või tippametlikku teksti. Ka ilukirjanduses tuleks lühendamist vältida.

Omal kohal on lühend tekstis sagedaste sõnade lühendamiseks või ka ruumi säästmiseks

(nt tabelites).

Oluline on, et lühend oleks lugejale arusaadav ning üheselt mõistetav.

Lühendite liigid

1. Üldkasutatavad – kasutatakse kõigi poolt; arusaadavuse huvides on neil kokkuleppeline kuju (vt T.Erelt, Eesti ortograafia – üldkasutatavate lühendite nimestik).

Nt lp – lugupeetud, jne – ja nii edasi, nt – näiteks, vt – vaata

2. Kindlaksmääratud – kasutatakse mingi konkreetse teose, kirjutise vm teksti puhul; sisu avatakse selles tekstis või nimestikus teksti järel.

Nt TA – Teaduste Akadeemia, it – itaalia keel(es), ld – ladina keel(es)

Lühendusviisid

1. Algustähtlühend – ainult sõna algustäht:

a – aasta, s – sekund, R – reede

2. Katkendlühend – tähed sõna algusest kuni esimese täishäälikuni, viimane välja

arvatud:

tr – trükk, pr – proua, kr – kreeka

3. Valiktähtlühend – sõna (või väljendit) kõige paremini iseloomustavad tähed:

nt – näiteks, vt – vaata, AS – aktsiaselts

Suurtähtlühendis kirjavahemärke ei tarvitata. KK – Keel ja Kirjandus, LAV – Lõuna-Aafrika Vabariik.

Erandiks on eesnimed: J.V.Veski, T-R.Viitso.

Liitsõnade puhul tuleb meeles pidada, et kui liitsõnas endas on juba sidekriips, säilib see ka lühendis: n-ö – nii-öelda.

Üldtuntud eestikeelsetes lühendites pole punkt enam vajalik (vt – vaata, lk – lehekülg, kl – klass),

Punkti kasutame siis, kui punktita lühend takistab tekstist arusaamist (k.a – käesoleval aastal, e.m.a – enne meie ajaarvamist).

Punktita lühendamise kehtib ainult eesti keele kohta, võõrkeelsete lühendite puhul tuleb järgida vastava keele tava.

Nt ladinakeelsed lühendid: P.S. – post scriptum, N.B. – nota bene.

Sidekriipsu kasutame juhul, kui liitsõna esimene osa on lühend (S-Jaani, jrk-number).

Lühendites leidub nii suur- kui väiketäht. Mõnikord esineb sama lühend nii suurtähelisel kui ka väiketähelisel kujul, sageli on neil sel juhul ka eri tähendused.

Nt ib – ibidem (la) – samas kohas; IB – inclusion body – inklusioonkeha.

Erialalühendite tarvitus ei kuulu eesti keele üldortograafia alla. Ühe eriala raames mingiks kindlaks otstarbeks moodustatud lühendeid nimetatakse tähtsümboliteks.

Nt sin, cm, lim, V, log, ha.

Sõnana väljaloetavaid suurtähtlühendeid võidakse käsitada sõnana ning kirjutada väiketähtedega: AIDS – aids; UFO – ufo.

Sellised lühendid on nagu tavalised sõnad ning neid kirjutatakse ja käänatakse nagu teisi sama tüüpi sõnu: aids, aidsi, aidsihaige, ufo, ufodega.

Oluline on meeles pidada, et ühes konkreetses väljaandes, tekstis vm oleksid lühendid esitatud ühtede ja samade põhimõtete alusel.

Väiketähtlühendeid (harva ka suurtähtlühendeid) loetakse nende taga peituvate sõnadena:

skp – selle kuu päeval, nt – näiteks, AS – aktsiaselts.

Suurtähtlühendeid loetakse kas tähekaupa veerides: BNS – bee-enn-ess, APN – aa-pee-enn või kokku sõnana: NATO – nato, FIAT – fiat.

Eesti keele normi kohaselt loetakse ka NHL – enn-haa-ell, OECD – oo-ee-tsee-dee.

Erandlikult loetakse lähtekeelepäraselt väga üksikuid võõrlühendeid: BBC – bii-bii-sii,

FBJ – eff-bii-ai.

Lühendite käänamisel (vajaduse korral) lisatakse käändelõpud ja mitmuse tunnus sidekriipsuga (a-il, lk-l, nr-te).

Suurtähelisele lühendile võib käändelõpud lisada nii sidekriipsuga kui ka kokku kirjutades:

FIElik või FIE-lik). Kui lühendit käsitatakse sõnana, ei erine selle muutmine teiste sõnade omast: aidsi levik, nägi ufot.

Lühendi seletusel kasutatakse eesti keele korral püstkirja, võõrkeelte korral aga kaldkirja.

Enamasti on ka ladinakeelsed lühendid kaldkirjas – neid käsitatakse tsitaatidena:

s.a. – sine anno, id. – idem, P.S. – post scriptum.

Alljärgnevalt on toodud üldkasutatavad lühendid.

a – aasta

aj – ajutine

ak – arvelduskonto

apr – aprill

AS – aktsiaselts

aug – august

aü – ametiühing

dets – detsember

dl – dessertlusikatäis

dots – dotsent

dr – doktor

e – ehk

E – esmaspäev

eKr – enne Kristuse sündi

EL – Euroopa Liit

e.m.a – enne meie ajaarvamist

end – endine

FIE – füüsilisest isikust ettevõtja

hr – härra

hrl – harilikult

ik – isikukood

ins – insener

IT – infotehnoloogia

j – jõgi; jagu

j.a – juures asuv

jaan – jaanuar

jj – ja järgmine, -sed

jm – ja muu(d); ja mujal

jms – ja muud sellised, ja muud seesugust

jmt – ja mitmed teised, ja mõned teised

jn – joonis

jne – ja nii edasi

jpt – ja paljud teised

jr – juunior, junior

jrk – järjekord, järjekorranumber

jsk – jaoskond

jt – ja teised

juh – juhataja

jun – juunior, junior

jv – järv

k – küla; keel; kell; kopikas

K – kolmapäev

k.a – käesoleval aastal; kaasa arvatud

kd – köide

kk – keskkool; käskkiri

kl – klass; klaas, klaasitäis; kell

km – käibemaks; kilomeeter

knd – kandidaat

kod – kodanik

kpl – kauplus

kr – kroon

kt – kohusetäitja

kv – kvartal

KÜ – korteriühistu

l – leht; loe; linn; laht; liiter

L – laupäev

lg – lõige

lj – linnajagu

lk – lehekülg

LK – looduskaitse all

lm – liidumaa

lo – linnaosa

lp – lugupeetud

lüh – lühend; lühemalt

m – meri; mägi; meeter

M – meestele

mag – magister

m.a.j – meie ajaarvamise järgi

min – minut

mk – maakond

mld – miljard

mln – miljon

mnt – maantee

mob – mobiiltelefon (liitsõna esiosana m-, nt m-makse)

ms – muuseas, muide

MTÜ – mittetulundusühing

n – neiu (preili)

N – neljapäev; naistele

nim – nimeline

nn – niinimetatud

nov – november

nr – number

nt – näiteks

n-ö – nii-öelda

okt – oktoober

osk – osakond

OÜ – osaühing

p – punkt; päev

P – pühapäev

pa – poolaasta

pk – postkast

pKr – pärast Kristuse sündi

pms – peamiselt

p.o – peab olema

pr – proua

prl – preili

prof – professor

ps – poolsaar

pst – puiestee

ptk – peatükk

R – reede

RE – riigiettevõte

reg-nr – registreerimisnumber

rg-kood – registrikood (registrisse kandmisel)

rk, rmtk – raamatukogu

rkl – riigikoguliige

rtj – raudteejaam

s – sekund; sajand; saar; sent

SA – sihtasutus

s.a – sel aastal

saj – sajand

sealh, sh – sealhulgas

sen – seenior, senior

sept – september

skp – selle kuu päeval

sl, spl – supilusikatäis

sm – seltsimees

s.o – see on

st, s.t – see tähendab

stj – saatja

surn, srn – surnud, †

sü – säilitusüksus, säilik; söötühik

sünd, snd – sündinud, *

t – tund (rahv-vah süsteemis h); tonn; talu; tänav

T – teisipäev

tehn – tehnika; tehniline

tel – telefon

tk – tükk(i)

tl – teelusikatäis

tlk – tõlkija; tõlkinud

Tln – Tallinn

tn – tänav

tr – trükk

Trt – Tartu

tv, TV – televisioon

u – umbes

ukj – uue, Gregoriuse kalendri järgi

UÜ – usaldusühing

v – või; veerg; vihik, vihk; väin; vald

v.a – välja arvatud; väga austatud

VE – väikeettevõte

veebr – veebruar

vkj – vana, Juliuse kalendri järgi

vm – või muu(d)

vms – või muud sellist, või muu seesugune

vrd – võrdle

vt – vaata

õa – õppeaasta

õp – õpetaja

õpil – õpilane

ÄÜ – äriühing

ÜE – ühisettevõte

NB!

EEK sobib ainult rahvusvahelises äris ja panganduses. Eestis kasutame kr

Euroopa Liidu rahaühik on euro, mille tähis on €. Kolmetäheline lühend EUR kuulub ainult rahvusvahelisse ärisse ja pangandusse.

Ülesanne 1

Vali lühendile sobiv tähendus.

romaan, maakond, number, küla, ja muu selline, nimeline, peamiselt, näiteks, organisatsioon, lehekülg, endine, raudtee, lühend, muuseas, maantee, kapitalism, sündinud, sidejaoskond, perekond, sajand, niinimetatud

lüh...................................................... lühend

sjk........................................................sidejaoskond

jms....................................................... ja muu selline

s...........................................................

rdt........................................................raudtee

rom.......................................................

lk..........................................................

k...........................................................

saj........................................................

nr..........................................................

prk.......................................................

ms........................................................

nt.........................................................

org.......................................................

nim......................................................

mnt......................................................maantee

nn........................................................

kapit....................................................

pms.....................................................

end......................................................

mk......................................................maakond

Ülesanne 2

Nimeta üldkasutatavaid lühendeid, millel on mitu tähendust.