- •Sissejuhatus teaduskeelde
- •Eessõna
- •1.Tekst
- •2.Teadustekst
- •Teaduskeele tunnused
- •Neutraalsus
- •Impersonaalsus
- •Referaat
- •Viitamise näited
- •3.Keeleline mõjutamine
- •4.Kõne ja ettekanne
- •5. Täheortograafia
- •7.Erialakeel
- •8.Lühendamine
- •Numbrite kirjutamine
- •8.1.Sõnavahede jätmine
- •8.2.Numbrite rühmitamine arvus
- •8.3.Arvude paigutamine tekstis
- •8.4.Põhi- ja järgarvude kirjutamine
- •8.5.Rooma numbrid
- •8.6.Käände näitamine üksikult seisva arvsõna puhul
- •8.7.Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul
- •9.Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
- •10.Suur ja väike algustäht
- •Konverents
- •15. Oktoober 2010
- •11.Kirjavahemärgid
- •11.1.Koma kasutamine lauses
- •11.2.Sidekriips
- •11.3.Mõttekriips
- •11.4.Koolon
- •11.5.Jutumärgid
- •11.6.Ümarsulud
- •12.Lauseõpetus
- •13.Teksti viitamine
- •14.Allikaloendite koostamine ja kasutatud kirjanduse vormistamine
- •15.Kirjalike üliõpilastööde vormistamise üldnõuded
- •16.Tiitellehe koostamine
- •17.L Juhendis on toodud programmi ms Word 2003 ja Word 2007/2010 käsud ehekülje kujundamine, teksti vormindamine
- •17.1.Teksti vormindamine
- •17.2.Leheküljenumbrite lisamine
- •17.3.Lehekülgede nummerdamise muutmine
- •18.Jooniste, tabelite nummerdamine
- •19.Pealkirjade vormindamine
- •19.1. Pealkirjastiil ja stiili muutmine (ms Word 2003)
- •19.2.Pealkirjade vormindamine (ms Word 2007)
- •20.Sisukorra moodustamine
- •Kasutatud kirjandus
7.Erialakeel
Üldsõnavara kõrval on keeles väga ulatuslik sõnavara osa veel oskussõnavara ehk terminoloogia – oskussõnade (terminite) kogum. Oskussõnad (terminid) on erialamõisteid tähistavad keelendid.
Iga keeletarvitaja vajab oskussõnavarast ainult väikest osa, kasutades oma ametile vastavat terminoloogiat. Tihti jääb see n-ö kõrvalseisjaile võõraks või mõistetamatuks, kuid teatud valdkonna spetsialistidele on erialasõnavara kasutamine igapäevane. Samas tuleb tähele panna, et erialaterminite kasutus oleks ainuõige ja üheselt mõistetav. See eeldab aga vastava teatmematerjali pidevat kasutamist ning uuendustega kursisolekut.
Oskussõnavara peab tänapäeval rahuldama kõikide teadus-, kunsti-, tootmis- jm alade keelelisi nõudeid. Meditsiinisõnavaraga tegeleb Eestis Meditsiiniterminoloogia Komisjon, mille töösse on kaasatud paljud erialaspetsialistid.
Tänaseks on meditsiinis koos sidusteadustega u 50 000 terminit.
Erialakeele oluliseks osaks on lühendid. Samas pole olemas üle maailma kehtivat ühtset meditsiiniterminite lühendite loetelu. Igas riigis koostatakse oma loetelud, kusjuures need sisaldavad suuremal või vähemal määral ka teiste keelte lühendeid. Kõige enam on kasutusel universaalsed ladina- ja ingliskeelsed lühendid.
Nt a – aasta või ka: aar(pindalaühik); meditsiinis aga tähistab a arterit;
S – siemens (elektrijuhtivuses); retseptuuris aga: Märgi!
Meditsiinis on enam kasutatavad lühendid koondatud käsiraamatusse „Meditsiiniterminite lühendid”.
Mõned näited sellest:
a – arteria (la), artery, arter
aa – arteriae (la), arterid
AIDS – aquired immunodeficiency syndrome, omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
CPT – chest physiotherapy, hingamisteede füsioteraapia
eval – evaluate, hinda, hindama
HK – healoomuline kasvaja
h.t. – hoc tempore (la), sel ajal
Hx – history, lugu, anamnees
LR – lower respiratory tract, alumised hingamisteed
p.i. – post infectionem (la), pärast nakatumist
t.d.s. – ter die sumendum (la), võtta kolm korda päevas
Retseptuuris on tänaseni kasutusel ladinakeelsed lühendid, kuigi piiratud ulatuses.
Näiteks:
aa – võrdselt, võrdsete osadena
aq. dest. – destilleeritud vesi
D. t. d. – väljastatagu sellised annused
l.a – kunsti nõuetele vastavalt
M.D.S. – sega, väljasta, märgi
Nr., N. – arvult
Rp. – võta, võetagu
tab. – tablett
ung. – salv
Ülesanne 1
Kasuta erialakeele sõna.
lastearst e
nohu e
palavik e
südamearst e
luumurd e
kopsupõletik e pneumoonia
vigastus e trauma
silmaarst e okulist
suhkurtõbi e diabeet
ravim e medikament
ravimine e
põrutus e
Ülesanne 2
Kuidas öelda teisiti?
abstsess e
paralüüs e
tahhükardia e
preventsioon e
neuralgia e närvihaige
anamnees e
sümbioos e
sündroom e tunnustekogub
nasaalne e
konsistents e
optiline e nägemisega seotud
parees e
Ülesanne 3
Jätka meditsiiniterminite loetelu nii, et järgnev termin algaks sama tähega, millega järgmine lõpeb. Kasuta sõnu, mille tähendust tead.
Anamnees, süstol, larüngiit, tuumor, roie, endoskoopia,
Ülesanne 4
Leia harjutuse lõpus olevast loetelust sobiv sõna.
Ärahoidmine, vältimine, tõkestamine e preventsioon
Seisundi püsiv jälgimine e
Närvisüsteemi talitlust uuriv füsioloogia haru e
Lastehaigusi käsitlev distsipliin e
Hingamiselundite ehitust ja talitlust käsitlev distsipliin e
Õpetus hammaste, suuõõne ning näo- ja lõualuude piirkonna haigustest e
Õpetus haavade sidumisest e
Teadus nahast ja nahahaigustest e
Organismide pärilikkust ja muutlikkust käsitlev teadus e
Õpetus meessoole omastest spetsiifilistest haigustest e
Õpetus maksahaigustest e
Organismi reageerimist võõrainetele käsitlev distsipliin e
Lokaalne koe hävimine e
Talitlusega seonduv e
Lihas(t)e tugevajõuline kokkutõmme, kramp e
Organismide, sealhulgas inimese vananemise olemust uuriv distsipliin e
Mürke ning mürgistusi käsitlev distsipliin e
Õpetus veenihaiguste diagnostikast ning ravist e
Õpetus organismi ülitundlikkusest tingitud haigustest e
Silma ehitust, talitlust ja silmahaigusi käsitlev distsipliin e
Funktsionaalne, androloogia, fleboloogia, allergoloogia, immunoloogia, gerontoloogia, toksikoloogia, spasm, hepatoloogia, gangreen, preventsioon, geneetika, neurofüsioloogia, dermatoloogia, seire, pediaatria, desmurgia, pulmonoloogia, oftalmoloogia, stomatoloogia.
