3.Keeleline mõjutamine

Retoorika

Suhtluse põhieesmärgiks peetakse harilikult info vahendamist; kas uute teadmiste andmist või olemasoleva teadmise süstematiseerimist. Sageli on aga eesmärk sõnumi abil mõjutamine. Püütakse mõjutada lugeja-kuulaja mõtlemist, suhtumist ja tegevust. Tänapäeva uues retoorikas on huviobjektideks väidete usutavus ja argumenteerimisvõtted.

Olulised on lugejad või kuulajad, sest argument (põhjendus, tõestusvahend) on alati kellelegi suunatud ja seda võib hinnata vaid vastuvõtjast lähtudes.

Argumenteerida saab valdkonnas, mida hästi tuntakse – see on argumenteerimise eeldus.

Eeldustele toetuvad argumenteerimisvõtted, millega põhjendatakse oma väidete õigsust ja mõjutatakse lugejat-kuulajat.

Keelekasutuses eristatakse kaht mõjutamise põhitüüpi:

1. teoreetiline (faktipõhine, väitlaused on informatiivsed)) argumentatsioon;

2. ateoreetiline (tundepõhine, väljendab kirjutaja või rääkija hoiakuid, arvamusi, soove jne) argumentatsioon.

Näiteks lause Tartus elab umbes 100 000 inimest on teoreetiline. Seevastu laused Tartu on elav ja põnev üliõpilaslinn. Tule sinagi Tartusse õppima on ateoreetilised.

Tekstiliigid erinevad selles suhtes, kui palju otsest mõjutamist neilt oodatakse. Näiteks ajalehelugejad eeldavad, et uudistekstid on võimalikult informatiivsed, juhtkirjad aga esitavad hoiakuid ja püüavad sel viisil mõjutada lugeja suhtumist. Tuntumaid mõjutava keelekasutuse vorme on reklaam ja propaganda. Varjatud mõjutamist võib leida igasugustest tekstidest. Ajaleheuudisedki on harva puhtalt informatiivsed. Lugejat mõjutatakse pealkirja valikuga, samal ajal kui tekst antakse edasi neutraalse informatsioonina.

Argumentatsiooni ülesehituses on kolm osa:

• Tees on väide, mille autor ütleb tõese olevat.

• Argumendid on andmed või autorite seisukohad, mida käsitletakse tõestena ilma tõestamata.

• Järeldamine on väidete ja argumentide loogiline seostamine.

Argumendid on tõendusmaterjalid.

Argumenteeriv-arutleva teksti loomine eeldab kirjutajalt järgmisi tegevusi:

• püstita tees;

• defineeri põhimõisted;

• esita argumendid ja seo need teesiga;

• esita ja lükka ümber vastuargumendid;

• tee järeldused;

• korda veenvamaid argumente.

Arutlusvigadest

• Loetelu ja tavatõdede ümberjutustamine, elunähtuste kirjeldamine ilma probleemi analüüsimata.

• Sõnadetegemine, osav tühisõnaline leierdamine, s.t teksti palju, mõtet vähe, ideelaused puuduvad.

• Kätteõpitud stampmõtetega tekst; argumenteerimata kiitmine või ülistamine või puuduste ja vigade loetelu.

• Üksikute erakordsete seostamata andmetega hiilgamine, kusjuures puudub sügavam analüüs.

• Oma seisukoht ilma võrdluse, vaatluse ja vastanduseta.

• Fakti- ja loogikavead.

• Kirjutaja kommenteerib kirjutamise protsessi. (Sissejuhatuseks tahan öelda… Järgnevalt pakuksin välja selle mõtte… Kui ma nüüd kokkuvõtet hakkasin tegema, siis võiksin öelda…)

Otsesemaid mõjutamisvahendeid on leksikaalsed valikud. Millestki kirjutades või kõneldes on kirjutajal alati võimalus valida, milliseid sõnu ta kasutab. Isegi kui sündmuse üksikasjad vastavad tõele, võib sõnavalikuga olulisel määral muuta sündmuse värvingut. Vaatleme näiteks alltoodud sõnu. Vasakus tulbas on esitatud neutraalsed sõnad, paremal erineva emotsionaalse varjundiga vasted:

leping pakt, salakokkulepe, sobing

vana küps, eakas, elunäinud, pikaealine, seniilne

noor poisiohtu, kogenematu, nooruke, alaealine

suur hiiglaslik, tohutu, võimas

väike märkamatu, tilluke, alamõõduline

õnnetus vahejuhtum, kahetsusväärne juhtum, tragöödia

Sõnu valides on võimalik mõjutada lugeja või kuulaja suhtumist.

Eesmärgipäraselt valitud nimetamis- ja üldistamisviisid on olulisemaid mõjutamisvõtteid.

Implitsiitne ehk varjatud mõjutamine on hoiakute peitmine näiliselt teoreetilistesse väidetesse, mis sisaldavad väljaütlemata eeldusi ja tekstist loogiliselt järeldatavaid tähendusi.

Näiteks faktina esitatud lause Eesti ei võitnud olümpiamängudelt mitte ühtegi medalit sisaldab peidetud väidet (lisasõnumit) „eestlased esinesid olümpiamängudel kehvasti”. Peidetud väiteid esitatakse sageli ka küsimuse vormis. Reklaamlaused Miks kasutatakse X juuksevärvi kõige rohkem? Kuidas säilitada nooruslikkust? sisaldavad peidetud väiteid, et X juuksevärvi kasutatakse kõige rohkem ja nooruslikkuse säilitamine on oluline.

Lugeja arvestamine

Autor peab lähtuma lugeja taustast ja teadmistest, peab arvesse võtma tema huvisid ja kohandama oma eesmärke neile huvidele vastavaks või siis püüdma mõjutada lugeja huvisid endale sobivas suunas.

Sõnumi vorm peab olema selline, et see lugejale meeldiks ning vastaks tema ootustele ja arusaamistasemele. Teine võimalus on püüda lugeja seisukohti muuta ja mõjutada, esitades oma väidete toetuseks sobivaid argumente.

Teksti koostajal on võimalik esitatavaid fakte valida nii, et nad teenivad soovitud eesmärki. Argumentidena on mõtet esitada selliseid seiku, mis autori hoiakuid toetavad.

Ülesanne 1

Leia järgnevast tekstist faktipõhiseid ja tundepõhiseid argumente ning muid keelelise mõjutamise võtteid.

Bakterid alistavad gripiviiruse

Tasakaalus mikrofloora abil saab võidelda kopsudes pesitseva viirusnakkusega. Headest bakteritest, mis seedimist turgutavad, kuuleme iga päev televiisorist. Yale`i ülikooli immuunsusteadlased väidavad, et bakteritest on abi ka gripi vastu võitlemisel.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimuses kirjeldavad Akiko Iwasaki ning tema kaastöötajad huvitavat eksperimenti, milles jälgiti antibiootikumide ja viiruste mõju laborihiirtele. Tuli välja, et neomütsiini nimelist antibiootikumi saanud hiired olid vastuvõtlikumad gripiviirustele. Just neomütsiini suhtes tundlikud bakterid olid võimelised tekitama näriliste kehas immuunreaktsiooni, mis tootis antikehasid kopsudes peituva gripiviirusega võitlemiseks.

Bakterid lükkasid gripivastase võitluse masinavärgi käima, aktiveerides erinevad valgud, mis soodustasid immuunrakkude liikumist kopsupiirkonna lümfisõlmedes, kus nad gripiviirusi ründasid.

Antibiootikumiravi hävitas immuunsusreaktsiooni algatavad bakterid ning viirus sai end kehas mõnusalt sisse sättida.

Bakterite mõju imetajate immuunsüsteemile on teada juba 1950ndatest aastatest. Siis leidsid mikrobioloogid, et kui vastsündinud hiired muuta bakterivabadeks, tekivad nende arengus tõsised häired.

Viimasel ajal keskenduvad mikrobioloogid bakterite liigilisele tasakaalu säilimise mehhanismide uurimisele. Imetajate kehas on sadu miljardeid, kellest suurem osa elutseb soolestikus. Need bakterid on kas ohutud või siis hoopis kasulikud. Nende liigilise tasakaalu häirimine võib põhjustada põletikku tekitavate immuunrakkude aktiveerumist ja seeläbi põletikuliste haiguste teket.

Ka varem on arvatud, et bakterite kasulik mõju võib ulatuda ka soolestikust väljapoole, kuid Iwasaki uurimisrühma tulemused on esimesed, mis näitavad seost kopsudega.

Uurimusest tuleneb praktiline soovitus, et antibiootikume tarvitataks vaid vajaduse korral. Samuti peab arvestama, et toitumine võib mõjutada soolestiku bakterifloorat ja seeläbi kogu immuunsust.

Iwasaki hoiatas siiski, et esialgu ei maksa artikli tulemuste põhjal tervise käsiraamatut koostama hakata, sest pole teada, millised bakterid immuunvastuse algatasid. Tema arvates on tegemist mingi piimhappebakteriga, sest antibiootikumiravi järel vähenes nende hulk soolestikus, kuid mujal kehas, näiteks ninaõõnes, jäi laktobatsillide arvukus samale tasemele. Ebaselge on ka see, kas bakterid aktiveerisid valke just selleks, et oma peremeest gripiviiruse eest kaitsta. (www.arst.ee)

Ülesanne 2

Valige sobiv väide ja esitage fakte selle poolt ja vastu. Õpperühma võib kaheks jagada, nii et üks pool esitab poolt- ja teine vastuargumente.