1. Teaduskeele tunnused

Teksti ei tohi kaunistada selliste väljenditega, mis autorile tunduvad toredad või toovad teksti liigset personaalset värvingut.

Tekst peab olema sujuv, kergesti loetav ja täpne. Terminite kordumisel pole vaja asendada neid sünonüümidega. Hea teadustekst ei hüppa ühelt faktilt teisele. Uut seisukohta ei hakata tutvustama enne, kui eelmine on lõpuni käsitletud. Autor peab põhjendama oma otsuseid ja lahendusi loogiliselt ja niiviisi, et lugeja saab aru, kuidas selliste järeldusteni jõuti.

1. Täpsus

Väited ja järeldused peavad olema põhjendatud kas näidete või allikaviidetega.

Tuleks vältida ebamääraste väljenditega liialdamist (enamasti, sageli, suuremas osas, harva, mõnikord, kohati jne), sest need tekitavad paratamatult küsimusi, kui sageli, kui harva, mis tingimustel jne. Sellest jääb ebamäärane mulje.

Alati ei ole võimalik nimetada täpseid arve või protsente. Sel juhul aitavad lugejal orienteeruda ka niisugused väljendid nagu alla poole, ligi kolmandikul juhtudest, peaaegu kolmveerand näidetest jne. Ebakindlus tuleb selgelt esile tuua:

On võimalik, et…

Üks seletusvõimalus on, et…

Võib oletada, et …

Selline väljendusviis ei tohi töös muutuda harjumuseks! Kui autor midagi oletab, tuleb seda ka põhjendada.

Tarbetut paljusõnalisust tekitab ka selliste täitesõnade kasutamine nagu põhimõtteliselt, eeskätt, peaasjalikult jne:

Idamurrete mõju on eeskätt näha vaid mõnes kasutatud väljendis.

2. Neutraalsus

Kasutada tuleb asjalikku tarbekeelt.

Huumor ja emotsionaalsed hinnangud (fantastiline, uskumatu, piiritult) ei kuulu selle juurde. Vältida tuleb raskeid võõrsõnalisi termineid. Parim stiil on selgesti arusaadav tarbekeel.

Vältida tuleks vanamoelisi vorme, nagu sid-osastavat: sõnasid, vormisid, või keeleuuenduslikke vorme, nagu on kirjutet, oodat, ja teisi tähelepanu endale tõmbavaid konstruktsioone, nagu harva esinevad i-mitmused (nois uurimusis) või mõned lühikese sisseütleva vormid (öhe, töhe, sõnna).

Teadusteksti lugejat häirivad stiilivärvingult argikeelsed sõnad:

Teistsuguste järeldusteni võib jõuda nõukaaegseid allikaid lugedes.

Neid andmeid võiks välja tuhnida endise N Liidu arhiividest.

Mõõtmistulemused on pudenenud mitmesse kohta laiali, neid annab kokku korjata.

On termineid, mille tähendus erineb totaalselt sama sõna tähendusest ühiskeeles.

Ei ole korrektne näidata oma hoiakuid analüüsitava materjali suhtes:

Selliseid murdevorme kohtab vaid lugejakirjades, aga sellesse ämbrisse ei ole astunud kuigi palju kirjutajaid.

Kui vananenud termineid on raske või võimatu asendada tänapäevastega, on põhjust kaaluda refereerimise asemel tsiteerimist, nii et lähtetekst säiliks muutumatuna.

3. Impersonaalsus

Teadusteksti impersonaalsus avaldub selles, et kirjutaja ei kirjuta endast, oma isiklikest arvamustest, oma kogemustest uurimistööd tehes, oma üleelamistest ja muredest-rõõmudest, millega tal tuli kokku puutuda töö tegemise käigus.

Impersonaalsuse nõue eeldab, et kirjutaja isik püütakse varjus hoida, kasutades umbisikulist tegumoodi või mitteisikulisi seisundiverbe:

Töö eesmärk on selgitada…

Siinses uurimuses on võetud lähtekohaks …

Selle uurimuse valdkond on …

Näidetest ilmneb, et …

Esimeses peatükis vaadeldakse …

Materjal on piiritletud järgmiselt:

Ühisprojekti puhul (kollektiivne töö) võib kõne alla tulla meie-vorm. Järelduste tegemisel on ka siis soovitatav kasutada ebaisikulist väljendusviisi:

Tabel 5 osutab, et …

Tabelist 5 on näha, et …

Näited osutavad …

Materjali põhjal võib teha järelduse, et …

Iseendale viitamisel kasutatakse ka 3. isikut:

Käesoleva töö autor on seisukohal, et …

Autori arvates...

Ülesanne 1

Paranda laused, muutes need teadusteksti keelele vastavateks. (Lauseid võib täiendada väljamõeldud andmete või faktidega).

1. Minu uurimistöö eesmärk on kirjeldada tervishoiutöötajate terviseprobleeme, mis tekivad raskuste teisaldamise tõttu haiglas.

2. Muidugi on tervishoiutöötajate põhimõtteliselt raske, aga peaasjalikult just tänu patsientide abistamisele, nende tõstmisele ja üleviimisele teise osakonda.

3. Sellised andmed kaevas autor välja Lääne-Tallinna Keskhaiglast.

4. 32% vastajatest väitsid, et kõige sagedamini esinevad neil valud nimmepiirkonnas. Seda ma tahtsingi tõestada!

5. Kohati tundub, et optikalabori kujundus vastab ergonoomika nõuetele, aga seda mitte igast aspektist vaadates.

6. Materjali põhjal võib teha järelduse, et sülearvuti kasutamine muutub üha sagedasemaks, kuid kahjuks tegeldakse üsna vähe töötervishoiualase teadlikkuse tõstmisega.

7. Esimeses peatükis vaatleme, missugused tervisehäired võivad tekkida inimesel, kes töötab sülearvutiga suurel määral vales asendis, kas siis istudes voodiserval või hoides sülearvutit põlvedel.

8. Tabel viis andmed näitavad tõesti, et depressiooni all kannatavate inimeste arv on tõusnud lakke.

9. Doktor Pert väidab, et inimene on oma tunnetest sõltuv nagu narkomaan heroiinist – seda väidan ka mina.