- •Sissejuhatus teaduskeelde
- •Eessõna
- •1.Tekst
- •2.Teadustekst
- •Teaduskeele tunnused
- •Neutraalsus
- •Impersonaalsus
- •Referaat
- •Viitamise näited
- •3.Keeleline mõjutamine
- •4.Kõne ja ettekanne
- •5. Täheortograafia
- •7.Erialakeel
- •8.Lühendamine
- •Numbrite kirjutamine
- •8.1.Sõnavahede jätmine
- •8.2.Numbrite rühmitamine arvus
- •8.3.Arvude paigutamine tekstis
- •8.4.Põhi- ja järgarvude kirjutamine
- •8.5.Rooma numbrid
- •8.6.Käände näitamine üksikult seisva arvsõna puhul
- •8.7.Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul
- •9.Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
- •10.Suur ja väike algustäht
- •Konverents
- •15. Oktoober 2010
- •11.Kirjavahemärgid
- •11.1.Koma kasutamine lauses
- •11.2.Sidekriips
- •11.3.Mõttekriips
- •11.4.Koolon
- •11.5.Jutumärgid
- •11.6.Ümarsulud
- •12.Lauseõpetus
- •13.Teksti viitamine
- •14.Allikaloendite koostamine ja kasutatud kirjanduse vormistamine
- •15.Kirjalike üliõpilastööde vormistamise üldnõuded
- •16.Tiitellehe koostamine
- •17.L Juhendis on toodud programmi ms Word 2003 ja Word 2007/2010 käsud ehekülje kujundamine, teksti vormindamine
- •17.1.Teksti vormindamine
- •17.2.Leheküljenumbrite lisamine
- •17.3.Lehekülgede nummerdamise muutmine
- •18.Jooniste, tabelite nummerdamine
- •19.Pealkirjade vormindamine
- •19.1. Pealkirjastiil ja stiili muutmine (ms Word 2003)
- •19.2.Pealkirjade vormindamine (ms Word 2007)
- •20.Sisukorra moodustamine
- •Kasutatud kirjandus
18.Jooniste, tabelite nummerdamine
a) MS Word 2003
Kõik samalaadsed objektid kannavad sama nime ja tööd läbivat numeratsiooni.
Pildid, diagrammid, skeemid, tabelid ja muud korduvad objektid varustatakse automaatse nummerdusega.(lühemate tööde korral võib sisestada objektidele pealkirjad). Selleks kasutatakse käsku menüüst Insert/Reference/Caption–Lisa/Viide/Pealdis, avanevas aknas valitakse väljal Label–Silt, millist objekti (tabel, joonis) nummerdatakse, lõpetuseks vajutatakse nupule OK.
Objektid jagunevad:
tabelid
joonised (pilt/graafika, diagramm, skeem jm)
TTK
vormistamisnõue: samalaadsed
objektid kannavad sama nime ja kogu tööd läbivat
numeratsiooni. Tabelite
pealkirjad
vormistatakse nii:
Tabel
1. Ravimtaimede kogumine.
Pealkiri
asub tabeli ees/kohal joondatult vasakule rasvases kirjas.
Kui
objekt (tabel, joonis) pole koostatud autori poolt, siis lisatakse
viide pealkirja lõppu:
Tabel
1. Ravimtaimede kogumine.
(Tamm 2011: 3).
ümarsulgudes
(autor ilmumisaasta: lk number)
Jooniste
pealkirjad
vormistatakse nii:
Joonis
1. Ravimtaimede kogumine. Pealkiri
asub joonise all/järel joondatult vasakule rasvases kirjas.
b) MS Word 2007
kasutatakse
käsku menüüst
References/InsertCaption–Viide/Lisa
pealdis, avanevas aknas valitakse väljal
Label–Silt,
millist objekti (tabel, joonis) nummerdatakse, lõpetuseks
vajutatakse nupule OK
19.Pealkirjade vormindamine
Tesktitöötlussüsteemis loetakse pealkirjaks:
üherealist lõiku, mille môlemad naaberlõigud on tühjad;
lõik, mis algab suure tähega ja mille lõpus ei ole punkti.
Pealkirja stiile/laade (vorminguparameetrite komplekte) võib iga kasutaja ise koostada, kuid kavalam on kasutada valmistehtud stiile nn pealkirjastiile Heading–Pealkiri, sest nendega on seotud mitmed MS Wordi vahendid. Stiilid Heading–Pealkiri 1…9 moodustavad kuni 9-tasemelise pealkirjade süsteemi, mida väiksem number, seda tähtsam pealkiri. Nad moodustavad dokumendi struktuuri ja neid on mugav korduvalt kasutada mahukates dokumentides, milles peab olema ühtne stiil: Heading1–Pealkiri 1 — 1.astme pealkiri ehk peatüki pealkiri, Heading2–Pealkiri 2 — 2.astme pealkiri ehk alapeatüki pealkiri jne.
19.1. Pealkirjastiil ja stiili muutmine (ms Word 2003)
a) Peatüki pealkirjastiil ja stiili muutmine
K
Vormingupaan tekib ekraani paremale poole
ursor
viiakse pealkirjale, siis avatakse stiilinupp (hiireklõps
Normal–Laad
nupul), ilmub stiililoetelu Heading1,
Heading2–Pealkiri1, Pealkiri 2 jne
ning valitakse pealkirjastiil Heading1–Pealkiri
1.
12
3
2
2
Vormingupaani
saab ekraanile tuua ka menüü
abil Format/Styles
and Formatting–Laadid
ja vormingud
Loendinupp
2a
4
K
12
ui pakutud Heading1–Pealkiri1 stiililt/laadilt ei sobi, siis stiili üheks muutmise võimaluseks on toimida nii: tuua ekraanile vormingupaan (tekib ekraani paremale poole) vormingupaani nupu
abil, mis on stiili nupu ees (kalduA)
või valida käsk menüüst Format/Styles
and Formatting–Vorming/Laadid ja
vormingud (MS Word 2000 ja
varasem versioon, siis stiili muutmiseks käsk Format/Style/Modify
ja kõik edasi nagu siin juhendis).
S
ealt
valitakse pealkirjastiil
Heading1-Pealkiri1, siis klõpsatakse
loendinupul
või hiire paremaga klõps ning avaneb
kiirmenüü.Kiirmenüüst valitakse käsk Modify–Muuda, ilmub aken Modify Style–Muuda laadi, kus on nupp Format–Vorming, mille abil saab laadi omadusi muuta.
Eestikeelne MSWord 2003
12
Tekib
ekraani paremale poole vormingupaan
2
2
Vormingupaani
saab ekraanile tuua ka menüü
abil Format/Styles
and Formatting–Laadid
ja vormingud
3
Loendinupp
2a
4
A
knas
Modify Style–Muuda
laadi on võimalik muuta pealkirjastiili vastavalt vajadustele:
TTK-s peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega rasvases
kirjas (Bold)
tähesuurusega 12 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata ja lõppu
ei panda punkti. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja on
nummerdatud. Peatüki pealkirja ja temale järgneva teksti
vahekaugus 24 pt. Nende nõuete täitmiseks vajutada nupule
Format–Vorming
ja ilmub menüü, mille abil saab valida vajalikud korraldused
(TTK-s on vaja muuta stiili: font, lõik ja nummerdus).
Eestikeelne
MS
Word2003 Muuda
laadi
5a
5b
5a
5b
5c
5
5
5c
Nupu
Format–Vorming
abil viiakse sisse laadi muutused (valida/klõps )
5
a)
Esmalt klõpsatakse nupul märgistiil
Font-Font, ilmub aken, kus saab valida
vajaliku kirjaliigi, kirjalaadi ja suuruse.
S
eega
valitakse märgistiil: klõpsatakse nupule Format/Font–Vorming/Font,
ilmub aken, kus saab valida vajaliku:
TTK nõue: kirjaliik
Times New Roman
rasvane
kirjastiil - Bold/Paks,
kirjasuurus
12pt,
suurtähed
All
caps-
Suurtähtkiri ja
OK
L
õpuks
klõpsatakse nupule OK
S
iis
klõpsatakse uuesti nupul Format–Vorming
ja
5
5b
b)
valitakse lõigustiil Paragraph–Lõik.
Ilmunud aknas saab valida lõigukorraldusi. KunaTTK-s kehtib nõue,
et peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahekauguseks
on 24 pt, siis valida osas Spacin/After:
24pt –Vahed/Pärast: 24pt ja OK
5c
Vahekaugus
Spacing: Lõigu
ees
Before Lõigu
järel After
TTK nõue: peatüki
pealkirja ja temale järgneva teksti vahekaugus 24 pt
S
iis
klõpsatakse uuesti nupule Format–Vorming
ja
5
c)
valitakse numbristiil Numbering–Nummerdus.
Ilmunud aknas saab valida pealkirjade
automaatse nummerduse vahelehel Outline
Numbered–Numberliigendus ja valitakse
võimalus pealkirjastiil
N
upu
Customize–Kohanda
abil saab igat taset eraldi kirjeldada (vajadusel) ja lõpuks
klõpsatakse nupule OK.
Stiili/laadi muutmise lõpetuseks klõpsatakse uuesti nupule OK.
b) Alapeatüki/punkti pealkirjastiil ja stiili muutmine
Alapeatükistiili vormindamine toimub analoogselt peatüki pealkirja vormindamisega:
K
ursor
viiakse pealkirjale ja valitakse stiilinupp (hiireklõps nupul
Normal–Laad) Heading2–Pealkiri2.
Kui programmi poolt pakutud vorming ei
sobi, peab muutma laadi/stiili.
K
lõpsatakse
vormingupaani ekraanile ilmumise nupul
või valitakse käsk menüüst Format/Styles
and Formatting–Vorming/Laadid ja
vormingud (ekraani paremale poole ilmub vormingupaan).V
ormingupaanil
valitakse pealkirjastiil Heading2–Pealkiri2,
siis klõpsatakse loendinupul või klõpsatakse hiire parema nupuga
ja ilmub kiirmenüü.
K
iirmenüüst
valida käsk Modify–Muuda,
ilmub aken Modify Style–Muuda
laadi, kus on nupp Format–Vorming,
mille abil saab laadi omadusi muuta.
4a54321
2
12
321
4321
5a
5b
54321
K
lõpsatakse
nupule Format–Vorming
ja valitakse
5
TTK-s
alapeatükkide ja jaotuste vormindamisnõue:
kirjaliik Times
New Roman,
kirjalaad
Bold-Paks,
kirjasuurus 12pt
5a
ja lõpetuseks
klõpsatakse
nupule OK.
S
5b
iis
uuesti klõpsatakse nupule Format–Vorming
5
TTK nõue Before–Enne
24 pt After–Pärast
24 pt
b)
ja valitakse lõigustiil Paragraph–Lõik.
Ilmunud aknas saab valida lõigukorraldusi.
TTK-s kehtib nõue:
alapeatüki/punkt pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti
vahele jäetakse lõiguvahe 24 punkti. Selleks:v
alitakse
osas Spacing–Vahed
B
efore–Enne
24 pt ja After–Pärast
24 pt. Lõpetuseks klõpsatakse nupule OK.
