13.Teksti viitamine

Varasemate uurimuste esitamiseks on põhiliselt 2 moodust:

1. refereerimine (oma sõnadega ümber jutustada ja esitada muu tekstiga samas stiilis),

2. tsiteerimine (esitada sõna-sõnalt).

Tsitaadid pannakse alati jutumärkidesse ja tsitaadi lõppu jutumärkide järele paigutatakse allikaviide.

Refereerimine ei tähenda seda, et jutumärgid jäetakse ära või asendatakse mõni sõna või väljend. Refereerimise põhireegel: oma väited ja allika väited on selgelt eraldatavad. Viidata tuleb igale materjalile (tabel, skeem, pilt jm), mis on seotud kellegi teise tehtuga.

Allikaviide on vajalik nii refereeringu juures kui tsiteerimisel.

T allinna Tervishoiu Kõrgkoolis on lubatud nimeline viitamine. Teksti viites tuuakse ümarsulgudes välja järgnev info: autori (toimetaja või koostaja) perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja leheküljenumber või -numbrid (eraldatakse aastast kooloniga).

Näited: Algallikal on:

ü ks autor: (Rieger 2011: 12)

mitu autorit: (Kõiv jt 2009: 61–63)

A utor puudub, õigusakt (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti, ilmumisaasta, koolon, leheküljenumber või paragrahvi number):

(Handbook of…2009: 4); (Töövõime kaotuse… 2008: §13); (Epilepsiaga laps…2011)

Samamoodi tuleb viidata ka internetist pärinevatele allikatele. Internetiaadressi tekstiviitesse ei lisata. Leheküljenumbri märkimine viites ei ole kõikidel juhtudel võimalik.

Ühest lausest koosneva teksti viitamine

T ekstist peab näha olema, mis on uurija ”oma”, mis teistelt saadud, olgu see mu­jaltsaadu siis otsene laen, kokkuvõtlik refereering või teksti esitamine oma sõnadega (Hirsjärvi jt 2005: 315).

punkti ei ole

punkt sulu järel

Mitmest lausest koosneva teksti viitamine.

L eheküljenumbri märkimine viitesse ei ole alati võimalik, näiteks kui viidatakse uurimustele tervikuna. Üldreegliks peab siiski pidama seda, et lugeja peaks kergesti leidma need leheküljed, kust info on võetud. Lehekülje täpsusega tuleb märkida otsesed tsitaadid. (Hirsjärvi jt 2005: 315).

või

H irsjärvi jt (2005: 315) on välja toonud, et leheküljenumbri märkimine viites ei ole alati võimalik, näiteks kui viidatakse uurimustele tervikuna. Üldreegliks peab siiski pidama seda, et lugeja peaks kergesti leidma need leheküljed, kust info on võetud. Lehekülje täpsusega tuleb märkida otsesed tsitaadid.

Tsitaat esitatakse jutumärkides. Kui tsitaati ei esitata täielikult, tähistatakse puuduv osa punktiiriga (kolm punkti).

14.Allikaloendite koostamine ja kasutatud kirjanduse vormistamine

Antud õppematerjalis on toodud kõige sagedamini esinevad võimalused. Täiendavad võimalused on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendis „Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine“, Tallinn 2006.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis märgitakse kasutatud kirjanduse allikaloendisse järgmise põhimalli kohaselt:

KES Autor/autorid Perekonnanimi ja initsiaal(id)-eesnime esitäht(d) paksus (rasvases) kirjalaadis	MILLAL Ilmumisaasta (sulgudes)	MIS Pealkiri (artikli, raamatu jm)		KUS Ilmumiskanal ilmumiskoht ja kirjastus/ väljaandja (eraldatakse ilmumiskohast kooloniga); allika kohta täpsustav info, kui see on olemas
				RAAMAT
Näide 1. R ieger, B. (2011). Valed valuvaigistite kohta. Tallinn: Ersen. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajuvaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Pealkirja järele lisatakse allika kohta täpsustav info, kui see on olemas,. K iipus, M. (toim.) (2009). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise. Käsiraamat. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Aho, P. (2009). Kaitsekindad tervishoius. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Näide 1A. Raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis märge sulgudesse (toim.), (koost.), inglise keeles (Eds.) Williams, J. (Eds.) (2010). Acute stroke nursing. Iowa: Wiley–Blackwell. Näide 1B R aamatus on peatükkide autorid või artiklite kogumik. Pealkirja järele lisada sõna Raamatus: või Kogumikus: ning selle kohta andmed – koostajaja või toimetaja nimi, ilmumisaasta, pealkiri, artikli esimene ja viimane leheküljenumber, ilmumiskoht ja kirjastus. E lberg, E. (2009). Psoriaas. Kogumikus: Aaviksoo, E. (toim.). (2009). Haiguspuhune toitumine. (84-87). Tallinn: OÜ Lege Artis.
			AJAKIRI
Autor/autorid (toimetaja, koostaja). Perekonnanimi ja initsiaal(id)	Ilmumisaasta (sulgudes)	Pealkiri	Ilmumiskanal A jakirja nimetus kaldkirjas (Italic), siis ajakirja number või ajakirja ja köite num­ber, siis koma, artikli esimese ja viimase lehekülje number (osad eraldatakse komaga)
Näide 2. K õiv, J., Tikk, R. (2009). Vertiigo – sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst, 11, 61–63. Kagan, I., Bartal, Y. (2008). The effect of preoperative uncertainty and anxiety on short-term recovery after elective arthroplasty. Journal of Clinical Nursing, 17(3), 576–583.

Kui kirjandusallikal (raamat, ajakiri, elektrooniline allikas vm) ei ole toodud autorit, toimetajat, koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada.

KES Autor/autorid Perekonnanimi ja initsiaal(id)	MILLAL Ilmumisaasta(sulgudes)	MIS Pealkiri	KUS Ilmumiskanal Veebiaadress uuel real, sulgudesse info kasutamise/ võtmise kuupäev
			ELEKTROONILINE ALLIKAS
Näide 3. Kaasik, A. E. (2009). Tasakaaluhäirega patsient. http://www.eestiarst.ee/static/files/098/tasakaaluhairega_patsient_arsti_vastuvotul.pdf (25.02.2011). Hamel, J. (2010). A Review of Acute Cyanide Poisoning With a Treatment. http://web.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=8&hid=126&sid=e516d4b1-d73d-4198-9595-d5546d85ccac%40sessionmgr114 (02.02.2011). A utor puudub – pealkirja järele ilmumisaasta (alati ei ole võimalik), lisada organisatsioon Näide 3A Epilepsiaga laps koolis. (2011). Eesti Epilepsialiit. http://proov.epilepsialiit.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10%3Aepilepsiaga-laps-koolis&catid=4%3Aepilepsia-tutvustus&Itemid=15&lang=et (12.03.2011). Õigusaktid – akti nimetus, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud, vastuvõtmise aasta ja õigusakti number, sellega seonduvate aktide arv ning õigusakti jõustumise kuupäev ja aasta Näide 3B. Töövõime kaotuse protsendi määramise kord (RT, 2008, 77, 1068; 01.10.2008). https://www.riigiteataja.ee/akt/13027896 (12.03.2011). D okumendid – dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väjaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Õde III, IV ja V kutsestandard. (2008). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087073/lae/398_standard.pdf (12.03.2011).

Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestiku järjekorras, numbreid ees ei ole, reavahe ühekordne/Single; iga erineva allika vahel on üks vaba rida.

Näide.

KASUTATUD KIRJANDUS

Hamel, J. (2010). A Review of Acute Cyanide Poisoning With a Treatment. http://web.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=8&hid=126&sid=e516d4b1-d73d-4198-9595-d5546d85ccac%40sessionmgr114 (02.02.2011).

Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajuvaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Kõiv, J., Tikk, R. (2009). Vertiigo – sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst, 11, 61–63.

Reumatoloogia Eestis. (2010). Eesti Reumatoloogia Selts.

http://www.ers.ee/index.php?id=79 (12.03.2011).

Rieger, B. (2011). Valed valuvaigistite kohta. Tallinn: Ersen.

Õde III, IV, V kutsestandard. (2008). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn.

Harjutus 1.

Viita õigesti ja lähtu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli viitamisnõuetest.

1. Laused „Teaduslikes tekstides esinevad tabelid pealkirjastatakse. Pealkirjad peaksid olema nii informatiivsed, et asjast huvitatu võib tabelit lugedes saada käsitluse nende sisust.“ on raamatust „Kvalitatiiivne uurimisviis”, autor on Meri-Liis Laherand, ilmunud 2008, Tallinna, kirjastus Infotrükk.

2. Lause „Trauma on üks peamisi haigestumise põhjusi ja surma põhjusi lastel, moodustades peaegu 50% surmajuhtudest.“ on artiklist „Peaajutrauma lastel“ ajakirjast Eesti Arst, juuli 2004, lk 300–304, autorid Mari-Liis Ilmoja, Tatjana Rjabova, Valentin Sander, Siiri Paas

3. Lause „Enamus inimesi võib täisväärtuslikult elada ka siis, kui on säilinud 15 % neerude funktsioonist“ on artiklist „Neerude talitlus“, ilmunud, 2009 Eesti Neeruhaigete Liidu kodulehelt www.neer.ee.

Harjutus 2.

Koosta allikaloend õigesti!

Lähtu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vormistamisnõuetest (kasutatud kirjanduse üldstruktuuri neljaosalisus ja allikatüüp).

Raamatud

1. „Kvalitatiiivne uurimisviis”, autor on Meri-Liis Laherand, ilmunud 2008, Tallinn, kirjastus Infotrükk.

2. The handbook of child and adolescent clinical psychology : a contextual approach. Carr, Alan, New York , Routledge, 2006

3. Algkooliealiste aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste tegevusteraapia: Liina Vulla; Tallinn : Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2008, diplomitöö

4. Artiklite kogumik „Lapse heaolu Eestis: riskid ja valikud“. Toimetaja Taimi Tulva. Tallinn, 2006. Tallinna Ülikool. Kasutades üht artiklit „Lapsemeelsusest”, mille autor on Raukas, Mart. Lk 140-143.

Artiklid ajakirjast

5. „Peaajutrauma lastel“ ajakirjast „Eesti Arst, juuli 2004, lk 300-304, autorid Mari­Liis Ilmoja, Tatjana Rjabova, Valentin Sader, Siiri Paas

6. Tobacco smoking habits among nursing students and the influence of family and peer smoking behaviour. Biraghi, Emanuela; Tortorano, Anna Maria. Journal of Advanced Nursing, Jan2010, Vol. 66 Issue 1, p33-39,

Artiklid elektroonilisest allikast

5. interneti aadress EBSCOhost http://web.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=14&hid=112&sid=af117568-4fea-4487-8dab-eedf20c373d3%40sessionmgr104

Tobacco smoking habits among nursing students and the influence of family and peer smoking behaviour.Full Text Available By: Biraghi, Emanuela; Tortorano, Anna Maria. Journal of Advanced Nursing, Jan2010, Vol. 66 Issue 1, p33-39,

5. artikkel „Südamerütmurid aitavad elada“, autor Martin Min, jaan 2011, nr 1. http://www.horisont.ee/node/1572. , info kasutamise kuupäev 02.04.11

6. http://www.eestiarst.ee/static/files/016/ea09lisa4lk57-62.pdf artikkel Riskid õendustegevuses ja patsiendi ohutus. Suurorg, Lagle. Eesti Arst, 2009, 57-62.

Harjutus 3.

Vormista 1,5–2 leheküljeline tekst Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vormistamisnõuete kohaselt. Vt järgnevaid peatükke 3, 4, 5.

Jälgi:

1. õiged veerised,

2. õige pealkirjade vormistamine,

3. õige tekstilõikude vormistamine – kirjastiil, - suurus, - laad, reavahe; lõiguvahe; joondus.