Konverents

„Kõrgkool ja tööandja – parimad õppekava loojad ”

15. Oktoober 2010

10.00–10.20 Konverentsi avamine

Tõnis Allik sa Põhja-Eesti Regionaalhaigla Juhatuse Esimees

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Nõunike kogu Esimees

Sille Uusna Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Nõunike kogu liige

Pille Saar Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Nõunike kogu liige

10.20–10.50 70aastane teekond, kas päralejõudmine või …?

Ülle Ernits Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Rektor, vilistlane

10.50–11.20 Õppekava vilistlase pilgu läbi

Riho Männik sa Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusabi kvaliteedi kuraator, vilistlane

11.20–11.50 Kas kõrgkooli eesmärgid ja koostöö või koostöö tööandjatega ja ühine eesmärk õppekavade arendamisel?

Ülle Rohi as Ida-Tallinna Keskhaigla, õendusjuht

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Nõunike kogu aseesimees

11.50–12.30 Üliõpilane – õppekava peegel

Janne Voort ja Markel Pajupuu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Õe õppekava üliõpilased

Muusikaline tervitus

13.00–14.30 Lõuna, kõrgkooli ruumide külastus, ekskursioonid, näitused

14.30–15.00 Intrigeeriv sõnavõtt

15.00–15.45 Diskussioon

Ülle Ernits Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Rektor, vilistlane

Ester Pruuden Eesti Õdede Liidu President

Tallinna Tervishoiu Kõrgooli Nõunike kogu liige

Vootele Tamme Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli optomeetria õppetooli juhataja, vilistlane

Ain Aaviksoo Poliitikauuringute keskus PRAXIS juhatuse liige, tervisepoliitika programmi Direktor

Minna-Mai Bergmann Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Ämmaemanda õppekava üliõpilane

15.45–16.00 Päeva kokkuvõte ja tervitused

Moderaatorid

Ulvi Kõrgemaa Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor, vilistlane

Aleksei Gaidajenko Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusjuht, vilistlane

11.Kirjavahemärgid

Mõisted

• Aja- ja kohamäärus on verbi laiend, mis vastab järgmistele küsimustele: millal? kui kaua? kuhu? kus? kust? Näide: Hommikuti on ilmad jahedad.

• Hüüund väljendab tundmusi. Näide: Hurraa, meie võit!

• Kiilsõna/-lause on põhilausega grammatiliselt seostamata, justkui kiilutud põhilause liikmete vahele. Kuidas sina, selline looder, nüüd tööle hakkasid?

• Koondlause on lihtlause, milles on kaks või mitu rinnastatud lauseliiget. Näide: Jüri, Reet ja Aivo lahkusid esimestena.

• Laiend on moodustaja, mis täidab lauses “alistuja” funktsiooni. Laiend võib olla alus, sihitis, täiend, määrus, öeldistäide. Näide: Mees parandas autot. Pikk mees parandas autot.

• Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mis esineb tervikuna mingi lauseliikme funktsioonis. Lauselühendi peasõnaks võivad olla des-, mata-, maks-, vat-, v-, tav-, nud-, tud-, nuna- ja tuna-vormid. Näide: Üle tänava astudes vaatasin hoolikalt ringi.

• Lisand on nimisõnalise täiendi eriliik, mis väljendab oma põhisõna tähendust mõne teise mõiste või sõnaühendiga. Näide: Meie vanal ülikoolilinnal Tartul on eriline aura.

• Otsekõne annab edasi rääkija sõnasõnalise teksti ja esineb enamasti ainult koos saatelausega. Saatelause näitab, kes on rääkija. Näide: Ema ütles Marile:”Söö kohe toit ära!”

• Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest. Pealause on sõltumatu, aga kõrvallause alistuv, mida ei saa omaette kasutada. Näide: Kui me välja sõitsime, oli juba hommik.

• Rindlause on liitlause, mis koosneb grammatiliselt sõltumatutest osalausetest. Näide: Toomas sõitis edasi, meie jäime siia ja vana aasta lõpp jõudis kätte.

• Täiend on nimisõna laiend, mis väljendab põhisõna omadust, kuuluvust või muud põhisõnale omast tunnust. Kõige sagedamini on täiendiks omadus-, nimi- või asesõna. Sõitsime uue autoga ringi.

• Verbita lauselühend on lauselühendi eriliik, mille põhisõna on nimisõna nimetav kääne. Lauses vastab ta küsimusele kuidas? Näide: Lapsed tulid, lilled peos, vanaema õnnitlema.

• Öeldistäide on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alus. Näide: Jaani isa on kogenud arst.

• Üte näitab, kelle poole lausega pöördutakse. Näide: Tule siia, Toots, ja näita, mis sul seal põues on..