10.Suur ja väike algustäht

ESISUURTÄHT

LÄBIV SUURTÄHT

VÄIKE ALGUSTÄHT

Lause alguses.

Isikunimed, nt Paul Kristjan Mets.

Liigisõnad, nt tänav, jõgi, kaubahall, koosolekusaal, talveaed, muuseum jne.

Sõna ülekantud tähenduses, nt Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe.

Kohanimed ja ehitised, nt Kilingi-Nõmme, Raekoja plats, Krimmi poolsaar, Suur Munamägi, Pikk Hermann, Lõuna-Eesti.

Kohanime juhuslik täiend, nt mineviku Eesti, tuleviku Euroopa, nüüdis-Eesti (nüüdisaegne Eesti).

Teose‑, dokumendi‑, sarja‑ ja rubriigipealkirjad kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega, nt L.Trapido „Meditsiiniterminite lühendid“, film „Viimne reliikvia“, ballett „Luikede järv“, saade „Aktuaalne kaamera“.

Taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid, nt Neptuun, Linnutee, Kaljukits.

Taime‑ ja loomanimetused, nt damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas.

Ajaloosündmused, nt Teine maailmasõda=teine maailmasõda, Tartu rahu, Jüriöö ülestõus=jüriöö ülestõus

Ruumid, nt Tuhande Samba saal, Põrgulava

Loomatõunimetused, nt tori hobune, ungari meriino.

Pealkirjalaadsed üritusenimed jutumärkides esisuurtähega, nt sümpoosion "Inimene ja seadus", konverents "Balti riigid Euroopa koostöös", rahvusvaheline maimess "Ettevõtlus 2008".

Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed, nt Hea Tuju kauplus, AS Koop & Pojad, AS Saarte Liinid.

Keelenimetused, nt eesti keel, soome keel.

Kohanimelise täiendiga ühendid, nt Hiina köök, Rootsi laud, Gordioni sõlm.

Riigid ja osariigid, nt Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit.

Rahva- ja hõimunimetused, nt läti rahvas, paapua hõimud.

Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites, nt Alzheimeri tõbi, Napoleoni kook, Avogadro arv.

Allüksuste nimetused, nt Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetool.

Perioodikaväljaannete nimed, nt ajaleht Eesti Ekspress, ajakiri Eesti Õde.

Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi, nt amper, herts.

Ajaloosündmuste nimed, nt Verine Pühapäev, Punane Reede.

Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk, buda usk, muhamedi usk.

Autasunimed, nt Riigivapi teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk, Maarjamaa Risti ordeni kett, Suur Merevaik, Kuldne Palmioks, Punase Nelgi auhind, Vändra Karu auhind.

Autasud tavaliselt (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed), nt Eesti Vabariigi teaduspreemia, Brüsseli maailmanäituse suur hõbemedal.

Kaubanimed, nt kakao Meie Mark, šokolaadikarp Punased Roosid, joogivesi Saku Läte, Toolse leib, Viini sai.

Üritused (v.a neis nimetustes sisalduvad muud nimed), nt bioloogiaolümpiaad, rahvusvaheline raamatuaasta, Põhjamaade Nõukogu istungjärk.

Kuude nimetused, nt veebruar.

Nädalapäevade nimetused, nt reede.

Tähtpäevade ja pühade nimetused, nt jaanipäev, uusaasta, suur reede, lihavõttepühad.

Idamaa kalendri aastanimetused, nt valge hobuse aasta, tulipühvli aasta.

Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid, nt minister, rektor, professor, audoktor.