
- •1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon
- •2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid.
- •3. Kolloidsüsteemide puhastamine.
- •4. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused
- •5. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine.
- •6. Kolloidlahuste osmootne rõhk
- •7. Laplace võrrandi tuletamine
- •Vt vihik
- •8. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine
- •9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig
- •17. Elektrolüütide adsorptsioon
- •18. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades
- •19. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon
- •20. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(oh)3 või
- •21. Elektrokineetilised nähtused
- •23. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine
- •24. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel
- •25. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees
- •26. Koagulatsiooni ebakorrapärased read
- •27. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel
- •28. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest
- •29. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid
- •30. Poolkolloidid
- •31. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon
FK eksam
1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon
Osakeste järgi:
Süsteem |
d, m-1 |
l, m |
Süsteemi osakeste iseloomustus |
Jämedispersne (lihtdispersioonid, suspensioonid, emulsioonid, vahud, aerosoolid) |
<107 |
>10-7 |
Sedimenteeruvad kiiresti, on eraldatavad tavalise filtreerimisega, on nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru |
Kolloiddispersne |
107-109 |
10-7 -10-9 |
Ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimisel, ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti, on nähtavad ultramikroskoobiga |
Molekulaar(ioon)- dispersne |
>109 |
<10-9 |
Ei ole eraldatavad filtreerimisel, ei sedimenteeru, dialüüsuvad ja difundeeruvad hästi, pole nähtavad ei ultra- ega tavalise mikroskoobiga |
Agregaatoleku järgi:
Dispersioonikeskkond |
Dispergeeritud faas |
Dispergeeritud süsteemi liik |
||
Jämedispersne |
Kolloiddispersne |
Molekulaardispersne |
||
Gaas |
Gaas Vedelik tahke |
- vihm, udu tolm, suits |
- aerosool aerosool |
Gaasisegu - - |
Vedelik |
Gaas Vedelik tahke |
Vaht Emulsioon suspensioon |
Vaht kolloidlahus kolloidlahus |
Adsorbeerunud gaas Lahus (vedelike segud) Lahus |
Tahke |
Gaas Vedelik Tahke |
Tahke vaht, gaasimulle sisaldavad mineraalid Tahke vaht, vedelike tilku sisaldavad mineraalid Segud |
Tahke vaht Tahke vaht Tahked kolloidlahused |
Adsorbeerunud gaas Kristallvedelik Tahked lahused, segakristallid |
Klassifikatsioon dispersioonikeskkonna ja disperse faasi osakeste vahelise mõju alusel:
1. Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest “lahustan” ja “hirm”). Seal on vastastikused
mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks süsteemideks.
2. Lüofiilsed süsteemid (kreeka keelest “lahustan” ja “sõber”). Seal on osakeste
vahelised mõjujõud suured. Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus.
Võib eristada ka disperse faasi osakeste omavahelisi mõjutusi. Selle põhjal jagatakse kõik süsteemid
1. vabadisperseteks – puuduvad dispersse faasi osakeste omavahelised seosed. Selliseid süsteeme nimetatakse soolideks (ladina keelest “solutio” – lahus)
2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel
küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke
aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks
(ladinakeelne “gelare” – külmutama).