7. Mis võib sellisel pt. Tegevuse käigus

juhtuda: Algava südameinfarktiga inimene

võib kaotada teadvuse. Esineda võib vererõhu

langust (kujunemas on šokk). Sage arütmiate

esinemine (ekstrasüstolid, tahhükardia jm), mis

on tihti ka surma põhjuseks. Tüsistused:

Rütmihäired, Äge südamepuudulikus,

Kopsupais, kopsuturse, Kardiogeenne šokk.

Mehaanilised tüsistused: Vasaku vatsakese

aneurüsm, Äge mitraalre gurgitatsioon.

8. Millisesse ravimigruppi kuulub Morfiin

ja mis toime tal on? aspiriin

Morfiin–Opiaadid. Näidustus: tugev valu,

MI,kardiogeenne kopsuturse. Toime: pärsib

hingamist.Võib esineda ka erutusseisund,

koos oma võimete ülehindamisega suureneb

ettevõtlikkus. Põhjustab venodilatatsiooni,

langetab südame löögisagedust.

Aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on salitsülaat.

Näidustus: valuvaigistav, palaviku ja põletiku

vastu. Toime: verdvedeldav efekt, kasutatakse

pikaajaliselt väikest väikestes annustes

südameinfarkti ärahoidmiseks.Oht

maoverejooksuks.

9. Dokumentatsioon. VAS valuskaala,

GCS, intensiivravi jälgimise leht, RASS,

TISS, APACHE II, MAS.

2.variant: 58 a naineEMO-sse. PT ärkas

hommikul, tunni pärast tundis nõrkust

par. jalas ja käes, kõne muutus ebaselgeks.

Kiirabi: afaasia, hemiparees. EMO-s cito

analüüsid, kompuutrisse.

Diagnoos: isheemiline insult.

1. Mis rütm EKG-l? (kodade virvendus)

Kaootilised ja mitteregulaarsed impulsed.

2. Põhjendage, mis täpselt viitab isheemilisele

insuldile: Järkjärguline/progresseeruv

sümptomite süvenemine. Sümptomite kõikumine

(vähem,rohkem).Hemiparees, afaasia,

tundlikkuse häired, tasakaaluhäired, düsartria,

düsfoonia, teadvuse haired, kuulmise kadu,

düsfaagia, ataksia. Antud situatsioonis: afaasia,

parempoolne hemiparees.

3.Kas pt anamneesi arvestades tohib teha

trombolüüsi? Põhjendage, miks.

Tohib: patsiendil on isheemiline insult,haiguse

aeg on täpselt teada(kuni 4,5tundi

esmassümptomite algusest),patsient on

teadvusel,kontaktivõimeline(sai oma eluga

ise hakkama),patsient on 58a(tohib 18-80a),

patsient on hemodünaamiliselt stabiilne.

4. Mis on õe roll pt käsitlemisel haiglaetapil?

Oluline kiire tegutsemine (ajafaktor!) õigeasend,

(peats 30-45 % tõstetud, pea otse,

pööramine 2-3T). Üldseisund, VAS, Näoilme.

Hingamise jälgimine -vabad hingamisteed

(kui on vaja - intubeerida). Infektsioonioht,

intubatsioonitoru fiksatsioon, suuõõne

hügieen-2* öp. Teadvuse taseme regulaarne

hindamine (GKS)-iga 3T. Pupilli hindamine

(suurus, diferents, reaktsioon valgusele,

Motoorika hindamine). CP monitooring:

Neuroloogilise staatuse hindamine, IKR rõhu

määramine(alla 20-25 vajab korrigeerimist).

Adekvaatne veenitee. Pidev monitooring:

SpO2, Fr, RR, Arteriaalse rõhu otsene

mõõtmine, HS, EKG ( vältida

hüpotooniatRR < 90), hüpokseemiat

(PaO2 <60 mmHG või SpO2 <90%),

Kehatemp jälgimine.-palavik jahutamine,

tsentraalse veenirõhu jälgimine.

Vedelikubilansi jälgimine- ei kasuta Glukoosi.

Diurees, sooletegevus. Põiekateeter. P õpetus,

anna selgitusi haiguse, ravi, protsetuuride

kohta. Patsienti toetamine -suhtle

lähedastega, taga rahu, loo turvatunne,

suhtle, kuula, mõista, abista igapäevases

toimingutes. rahustamine ja julgustamine:

mida tehakse ja miks. Iga 2 tunni

järel – veresuhkru mõõtmine.