Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral

Rindkere ja seljahaav

Mõtelda ka lülisamba kaelaosa vigastusele, rindkere kudede ja/või rindkere elundite vigastusele (kopsukelme, kopsukoe, südame, suurte veresoonte vigastuseks), mille olemasolul tungib õhk/veri kopsukelmeõõnde/südamepauna ja kops/süda tamponeeritakse. Rindkerevigastuse peamised sümptomid on:

• hingeldus üle 25 korda/min;

• valu;

• kiire pulss;

• nahk on sinaka varjundiga, eriti nina, huuled, sõrmed;

• võib olla veriköha;

• kaelaveenide pais;

• õhk rindkere naha all, hingamiskahina muutused, vilinad sisseh.;

• rindkere ebastabiilsus, hingetoru nihutatus;

Rindkerevigastuste korral on eluohtlik:

• hingamisteede sulgus, lahtine õhkrind;

• pingeline õhkrind;

• ulatuslik vedeliku kogunemine rindkereõõnde;

• ebastabiilne rindkere.

• südame tamponaad,

• aordi-, bronhi-, vahelihase rebend,

• kopsu-, südamelihase põrutus,

• söögitoru vigastus.

• Esmaabi rindkere vigastuste korral

• Haavas olevat võõrkeha mitte eemaldada vaid fikseerida haavas ja katta haav

• Esmaselt katta haav käega, kuni sideme tegemiseni

• Hankida kile, mis ületaks igast servast haava mõõtmeid 5 cm võrra ja aseta see haavale väljahingamisfaasis, kleepides servad kinni kleepplaastriga. Kui pole kleepplaastrit, siis asetada hermeetiline rõhkside. Kleepplaastri või rõhksideme alumine serv tuleb jätta fikseerimata. Meetodit kasutada, kui tegemist on kopsu mitte haarava vigastusega.

• Panna kannatanu poolistuvasse asendisse, kallutatult haava suunas

• Teadvusetu kannatanu tuleb panna püsivasse külgasendisse, vigastatud rindkerepool all

• Jälgida kannatanu seisundit

• Vajadusel alustada elustamist

• Hospitaliseerida

Esmaabi tulirelvahaava korral:

1. Mitte eemaldada haavast võõrkehi

2. Mitte puhastada haava

3. Vabastada haava piirkond riietest, tehes haava nähtavaks

4. Otsida teist haava-ava

5. Sulgeda verejooks ja kontrollida verevarustuse säilimist

6. Ennetada šokki

Esmaabi kaelavigastuse korral:

1. Sulgeda verejooks

2. Veenihaava korral tuleb asetada hermeetiline side, kuna kaelaveenis on negatiivne rõhk

3. Ennetada šokki

4. Vältida füüsilist aktiivsust

5. Hospitaliseerida

Esmaabi kõhuvigastuste korral

• Haavast väljatulnud siseelundeid mitte tagasi suruda

• Haavas olevaid võõrkehi mitte eemaldada vaid fikseerida

• Haavaservad võimalusel kokku suruda

• Panna haavale suur mitmekihiline vati-marliside ja kinnitada see kleepplaastri või ringsidemega.

• Anda kannatanule poolistuv asend või seliasend, kus jalad on põlveliigesest painutatud

• Jälgida kannatanut, abista oksendamisel, toetades käega ettevaatlikult haava piirkonda. Sama ka köhimisel.

• Juua, süüa mitte anda. Huuli võib niisutada

• Teadvusetuse korral anda kannatanule püsiv küliliasend

• Šoki ennetamine

• Vajadusel alustada elustamist

• Hospitaliseerida

Esmaabi plahvatusest tingitud vigastuste korral

• Kannatanut ülevaatuse ajal liigutada minimaalselt.

• Vabastada keha pigistavatest rõivastest

• Sulgeda verejooksud ja haavad siduda

• Luumurdude ja ulatuslike koepurustuste ning verejooksude korral lahastada

• Võimalusel panna kannatanu poolistuvasse asendisse

• Teadvusetu kannatanu panna püsivasse külgasendisse

• Ennetada šokki

• Jälgida kannatanut pidevalt

• Hospitaliseerida

Põletus

Ohtlikkuse järgi eristatakse