
- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Verejooksu peatamine kätega
See võimaldab ajutiseks peatada verejooksu jäsemetel, vahel ka kaela ja näo piirkonnas. Arteri kinnissurumiskoht peab paiknema ülalpool verejooksu ja luulisel alusel. Peamiste arterite jaoks on kindlaksmääratud kohad, kus õnnestub verejooksu sulgemine kõige suurema tõenäosusega (vt joonis). Need on piirkonnad, kus veresoon kulgeb luulisel alusel ja pindmiselt.
Rõhksideme tegemine
Rõhksidemega saab sulgeda venoosseid ja väiksemaid arteriaalseid verejookse.Selleks panna:
Haavale haavalapp
Haavalapile sidemerull 1-2 tk piki veresoone kulgu
Kinnitada sidemerull pealtpoolt mitme marlisideme pöördega, kasutades küllaldast survet, kuni verejooksu lakkamiseni.
NB! Sidet mitte liiga tugevalt pingutada, sest siis sulguvad jäseme kõik sooned
Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
Ninaverejooksu sulgemine Rõhksideme asetamine
Verejooksu peatamine žguti abil
Žgutti kasutatakse verejooksu sulgemiseks kui viimast abinõu, kuna see kahjustab kudesid ning põhjustab valu. Žguti asetamisel tuleb ta eelnevalt välja venitada, et elastusest tingitud kokkutõmme avaldaks survet veresoontele ja sulgeks verejooksu. Mitte-elastse, improviseeritud žguti korral tuleb lingu keerata, kuni verejooks lakkab.
Žguti asetamisel tuleb meeles pidada:
Kasutada spetsiaalset žgutti või 5 – 7 cm laiust mittevenivat või vähevenivat materjali
Žguti alla panna kudesid kaitsev pehme riie või teha side
Žgutti ei asetata liigese ega paarisluude piirkonda
Žgutti tuleb pingutada, kuni verejook lakkab.
Kui verejooks ei lakka või tugevneb, tuleb žgutt uuesti asetada
Transpordi ajal žgutti mitte lõdvestada
Žguti juurde tuleb märkida paberile/nahale žguti asetamise kellaaeg
Suvel võib žgutti hoida 1,5 tundi, talvel 1 tund.
Žgutt lõdvestada mõneks minutiks ja sulgeda veresoon sõrmedega, 15 – 20 minutiliste intervallidega, kuni valu lakkab ja nahk muutub roosaks.
Kui žgutt põhjustab väga tugevat valu, siis on ta liiga tugevalt asetatud või liiga kitsas. Sellisel juhul tuleb žgutt uuesti asetada.
Hospitaliseerida
Jäsemete kestva surve sündrooni korral võib kasutada žgutti
Žgutt peab olema nähtaval, riietega mitte katta
Amputatsioon
On mingi kehaosa (jäseme või selle osa) täielik äralõikamine.
NB! Amputeeritud jäsemeosa on võimalik tagasi õmmelda õigesti osutatud esmaabi korral.
Amputeeritud kehaosa mitte pesta vee, alkoholi, happelise või leeliselise lahusega.
Amputeeritud kehaosa mitte panna vahetult jääle või külmkappi. Toatemperatuuril säilitab amputeeritud kehaosa eluvõime 4-6 t, jahutatult kuni 12 t.
Amputeeritud jäse peab alati liikuma koos patsiendiga.
Esmaabi amputatsiooni korral:
Sulgeda verejooks (hädakorral žgutt)
Teha köndile side
Panna külm mähis
Tõsta kehaosa südame tasandist kõrgemale
Piirata füüsilist aktiivsust
Mähkida amputeeritud jäsemeosa (võimalusel steriilsesse) niiskesse sidematerjali ja panna Kilekotti, mis asetada külma vee või jääkuubikutega täidetud kilekotti või anumasse, või Hoida võimalikult jahedas kohas
Hospitaliseerida võimalikult ruttu
Esmaabi verevalumi korral:
Anda kannatanule sobiv asend, muuta kahjustatud piirkond liikumatuks (fikseerida)
Vigastuse piirkonda asetada külm mähis, mida korraga mitte üle 30 min. hoida. Jääd vahetult Nahale mitte panna ja mitte üle 10 min. hoida
Võimalusel teha rõhkside elastse sidemega, et vähendada turset ja soodustada verejooksu Lakkamist
Vajadusel hospitaliseerida
Esmaabi sisemise verejooksu korral:
Panna kannatanu lamama
Võimalusel suruda kinni kahjustatud veresoon või aseta selle piirkonda külm mähis
Rahustada kannatanut ja anda talle sobiv asend
Vabastada kannatanu suruvatest riietest
Katta kannatanu soojalt
Süüa ja juua mitte anda, huuli võib niisutada
Tagada kannatanule maksimaalne füüsiline rahu ja stabiilne asend
Teadvuse kaotuse korral keerata ta stabiilsesse külgasendisse
Jälgida pidevalt kannatanut
Hospitaliseerida kannatanu
Ninaverejooks
Ninaverejooksu põhjuseks võib olla trauma, tugev nuuskamine, kõrgenenud vererõhk, individuaalne kalduvus ninaverejooksule.
Esmaabi ninaverejooksu korral:
Kallutada pea ettepoole, et veri ei valguks ninaneelu.
Asetada külm mähis ninale ja kaela veresoontele kuklal.
Suruda ninatiivad sõrmede vahel kinni.
Võib teha eesmise- või tagumise tamponaadi füsioloogilise lahusega niisutatud tampooniga.
Koevigastused
haavad
kinnised vigastused
Haavad liigitakse:
marrastus
lõikehaav
raiehaav
torkehaav
laskehaav
põrutushaav
lömastushaav
hammustushaav, rebimishaav
mürgitatud haav
termiline, keemiline nahakahjustus
segahaav
Lõikehaav
Rebimishaav
Kopsukompressiooni erinevad põhjused