7. Elundite etapiline suremine

Surmajärgsed muutused e. absoluutsed surma tunnused

Koolnukülmus (keha jahtub kuni ümbritseva keskkonna temperatuurini)

Naha ja limaskesta kuivamine (vedeliku auramise tõttu)

Koolnukahvatus (vereringe lakkamise tõttu)

Koolnukangestus (piimhappe kogunemine lihastesse)

Koolnulaigud (vere ja vedelike hüpostaas)

Koolnulaostus – roiskumine (autolüüs, bakterite ja atmosfääri toime)

Elustamist ei alustata kui:

1. Surma saabumisest on möödunud üle 15 min (v.a. jahtumine, uppumine külmas vees ja lapsed).

2. On tekkinud koolnukangestus (levib peast allapoole).

3. On tekkinud koolnulaigud

4. Silma sarvkest on hägune ja kuiv

Elustamise ABC

A-AIRWAYS - kannatanu hingamisteede läbitavuse tagamine, hingamise ja südametegevuse taastamine.

B-BREATHING – kunstlik hingamine suust-suhu või suust ninna.

C-CIRCULATION – vereringe taastamine kaudse südamemassaaži abil.

Elustamiseks:

1. Kannatanu asetada kõvale alusele selili

2. Puhastada kannatanu suuõõs ja hingamisteed

3. Kontrollida kannatanu hingamist Eemaldada ettevaatlikult (sõrmega, aspireerides) suust okse, veri, võõrkehad ja lahtised hambaproteesid jm.

4. Hingamise puudumisel teha kannatanule 2 korda kunstlikku hingamist suult-suule meetodil. Võimalusel kasutada ambukotti.

5. Kontrollida kaelapulsi olemasolu

6. Kaelapulsi puudumisel alustada välist/kaudset südamemassaaži

7. Hingamise ja massaaži suhe (elustamistsükkel) on 2:30

8. Pärast 4 esimest tsüklit kontrollida kannatanu kaelapulssi

9. Edasi kontrollida kaelapulssi iga 1-2 minuti järel

10.Ühes minutis tuleks teha 3-4 elustamistsüklit

11.Soovitav on vahetada elustajat iga 5 minuti järel

Kuna täiskasvanuil on enamasti äkksurma põhjuseks südameseiskus, siis soovitatakse elustamist alustada kaudsest südamemassaažist. Kui puudub võimalus alustada ventileerimist (puuduvad kaitsevahendid, ambukott) siis teha ikkagi kaudset südamemassaaži kuni abi saabumiseni või bioloogilise surma tunnuste ilmumiseni.

Kui surma põhjuseks on lämbumine ükskõik millisel põhjusel (uppumine, võõrkeha hingamisteedes, kõriturse), siis võiks pärast hingamisteede puhastamist alustada elustamist ventileerimisest.

Hingamise ja südametegevuse taastamine - rakendada hingamise ja südametegevuse üheaegsel lakkamisel.

Südametegevuse taastamine

1. Kontrollida pulssi unearteril

2. Kannatanu peab lamama selili, kõval alusel

3. Võimalusel tõsta kannatanu jalad kõrgemale

4. Põlvitada kannatanu rindkere kõrvale

5. Asetada oma labakäe tüvi vahetult rinnaku poolitusjoone alla

6. Sellele käele asetada teise labakäe tüvi, nii et sõrmed on suunatud abistajast eemale

7. Sõrmed hoida sirged selliselt, et nad ei puuduta kannatanut

8. Kallutada oma õlavööde kannatanu kohale

9. Hoida käed küünarliigesest sirged

10. Suruda 30 korda sirgete kätega otse ülalt alla jõuga, et rinnak liigub 4 – 5 cm

11. Surve ja pausi ajaline vahekord on 1:1

Väline südamemassaaž tagab ainult 25 – 33% südame normaalsest jõudlusest..

Kaudse südamemassaž ebaõnnestumise põhjuseks on vale käte asetus või ebapiisav surve rinnakule. Roidemurd ei ole massaaži vastunäidustuseks.

Hingamise taastamine

1. Hingamistakistuse tunnused:

2. Vaevaline häälekas hingamine

3. Roietevahemikud, rangluude- ja rinnakupealne tõmbuvad sissehingamisel lohku

4. Ninasõõrmed laienevad

5. Huuled ja nägu tõmbuvad siniseks

Suuõõne puhastamine

1. Võimalusel kontrollida visuaalselt võõrkehade olemasolu neelus

2. Keha keerata püsivasse küliliasendisse või pea küljele

Elustamine

1. Panna kannatanu selili kõvale alusele

2. Vajadusel puhastada suuõõs

3. Avada hingamisteed

4. Kontrollida uuesti hingamist

5. Kui pärast 2 edukat hingamisliigutust ei tekki spontaanset hingamist, siis tuleb kontrollida pulssi. Kui pulss on tuntav, tuleb alustada kunstlikku hingamist, kontrollides pulssi iga 1-2 minuti järel.

Hingamisteede avamine (peakallutus-lõuatõste võte)

1. Põlvili asend kannatanu pea juures

2. Ühe käe peopesa asetada kannatanu laubale ja suruda pea ettevaatlikult kuklasse

3. Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane samaaegselt kannatanu lõuaotsa alla ning tõsta lõug ette-üles nii, et alumised hambad peaaegu puudutavad ülemisi, kuid suu on avatud.

NB! Ei sobi lülisamba kaelaosa murru puhul.

Neil juhtudel kasuta lõuasurve võtet.

1. Kannatanu on selili, elustaja on põlvili tema pealae juures

2. Elustaja toetab küünarnukid maha

3. Paneb käed mõlemile poole vastu alalõualuu nurka

4. Surub alalõualuu ette-üles

5. Kannatanu pead ei tohi keerata ega kallutada

Suust-suule hingamise meetod

1. Ühekordse kasutusega mask

2. Pea fikseerida peakallutus-lõuatõste võttega

3. Suruda kinni kannatanu ninasõõrmed

4. Hingata ise sügavalt läbi suu sisse

5. Panna huuled tihedalt kannatanu suule/maskile

6. Puhuda õhk oma kopsust kannatanu kopsu

7. Kontrollida, et kannatanul tõuseks rindkere, mitte ülakõht

8. Vabastada kannatanu suu ja lasta tal spontaanselt välja hingata

9. Sissehingamise väljahingamise vaheline suhe kannatanul on 1 : 1,2

10.Ventileerida 2 korda järjest

Suust-ninale hingamise meetod

1. Kasutatakse, kui suu ja alalõualuu on vigastatud

2. Hoida üks käsi kannatanu laubal

3. Suruda lõuga tõstva käe pöidlaga alahuul vastu ülemist huult suu sulgemise eesmärgil või Sulgeda kannatanu suu oma põske vastu tema suud surudes

4. Panna huuled tihedalt ümber kannatanu nina

5. Puhuda õhk oma kopsust läbi kannatanu nina

6. Passiivse väljahingamise ajaks vabastada nina ja tõmmata alahuul alla

NB! Lülisamba kaelaosa murru korral tuleb kannatanu suu sulgeda elustaja põsega.

Kunstlik hingamine ebaõnnestumise põhjused

1. Elustaja huuled ei ole küllalt tugevasti surutud vastu kannatanu nina /suud

2. Kannatanu nina/suud ei ole võimalik küllalt tihedalt sulgeda

3. Hingamisteed ei ole avatud, kuna võtet ei ole kasutatud korrektselt

4. Kannatanu suu ei ole piisavalt avatud

5. Liiga tugeval puhumisel võivad neelus olnud võõrkehad sulgeda hingetoru ja õhk liigub makku

6. Suuõõs ja neel ei ole korralikult puhastatud

Elustamise jätkamine kuni

1. Hingamine taastub

2. Elustamise võtavad üle meedikud

3. Kui rohkem ei suuda – 15 minutit

4. On tekkinud pöördumatud surmatunnused

Elustamise ajutine katkestamine on lubatud

1. Eelnenud on vähemalt 1 minut elustamist

2. Pulsi ja hingamise kontrollimiseks – 5-7 sek.

3. Kannatanu suuõõne ja neelu puhastamiseks – 7 sek

4. Abi kutsumiseks – 30 sek

5. Enda või kannatanu asendi muutmiseks – 7 sek

6. Kannatanu raamile tõstmiseks – 7 sek

7. Kannatanu viimiseks transoprdivahendisse – 30 sek

8. Aparaatelustamise alustamiseks –15 sek

Elustamine on efektiivne kui kannatanu

1. Rindkere tõuseb õhu sissepuhumisel

2. Kaelapulss on tuntav rinnakule vajutamisel

3. Südamelöögid taastuvad

4. Hingamine taastub

5. Silmaavad ahenevad

6. Nahk tõmbub roosaks

7. Kannatanu liigutab jäsemeid

8. Kannatanu püüab neelata

9. Kannatanu tuleb teadvusele

Elustamise ebaõnnestumise põhjused

1. Kannatanu ei lama kõval alusel

2. Hingamisteed ei ole avatud vale tehnika kasutamise tõttu

3. Suu ei ole piisavalt avatud

4. Suu/nina ümbrus ei ole küllalt tihedalt suletud

5. Käed ei asetse rinnakul õiges kohas

6. Surve rinnakule ei ole piisavalt tugev

7. Rinnakule surutakse liiga kiiresti või aeglaselt

8. Rinnakule surumine ja survest vabastamine on liialt järsk

9. Pausid on liiga pikad

Elustamise tüsistused

1. Roiete või nende kõhreliste osade, rinnaku, rangluu murrud – olukorrale mitte vastav jõukasutus. Ei ole elustamise lõpetamise põhjuseks, kuni ei põhjusta eluohtlikke vigastusi

2. Õhk- ja/või veririnna teke

3. Maksa- ja/või põrnarebend ja sisemised verejooksud – käte ebaõige asetus. Elustamise jätkamine sõltub seisundist. Vahelihase rebend - jätkata elustamist.

4. Maovigastus

5. Õhk satub makku – õhku mitte välja suruda. Järgmisel hingamisel puhuda vähem õhku.

Lapse elustamine

1. Lapse ainevahetus ning energia- ja hapnikuvajadus on keha mõõtmetega võrreldes suuremad, kui täiskasvanul.

2. Lapse elutalituse muutused paranemise ja halvenemise suunas toimuvad kiiremini, kui täiskasvanul.

3. Lapse pea suhe kehaga on suurem, kui täiskasvanul, seetõttu võivad lapse hingamisteed sulguda siis, kui pea painutada liiga tugevasti tahapoole. Kunstliku hingamise alustamiseks painutada pea ettevaatlikult tahapoole. Imiku peale anda horisontaalne asend.

4. Lapse elustamist alustada ventileerimisest. Hingamiseks katta võimalusel nii lapse suu kui ninasõõrmed elustaja suuga. Kuni 1,5 a lapsele teha alustuseks järjest aeglaselt 5 ventileerimist.

5. Õhku puhuda rindkeresse ainult niipalju, et rindkere tõuseks.

6. Laps hingab kiiremini kui täiskasvanu. Imiku hingamissagedus on 40, väikelapsel 20 korda min, täiskasvanul 12-16 korda min. Selline peab olema ka kunstliku hingamise sagedus.

7. Lapse rindkere on elastsem kui täiskasvanul ja ei vaja massaažiks palju jõudu. Imikut masseerida 2 sõrmedega, väikelast ühe käega.

8. Masseerimisel piisab kui imikul rinnak liigub 1-2 cm sissepoole ja väikelapsel 2 -3 cm.

9. Lapse südame löögisagedus on kiirem kui täiskasvanul, imikul kuni 120 korda/minutis.

10. Lapse pulsi määramine kaelal võib ebaõnnestuda. Katsuda pulssi kubeme- või õlavarrearteril.

11. Elustamistsükkel on imikul kahe elustaja korrals 2:15, ühe elustaja korral 2: 30.

12. Lapse elustamist tuleb alustada kohe, kui ilmnevad elutuse tunnused.

Pulsi hindamine unearterilt Suuõõne kontrollimine

Hingamise kontrollimine; Hingamisteede avatus sõltuvalt pea

asendist

Südame kaudne massaaž

Alati ohtlikud verejooksud on:

• verejooks vere hüübivushäirete korral

• seedetraktiverejooks

• arteriaalne verejooks kubeme, kaela, kaenlaaugu piirkonnast

Tõenäoliselt ohtlikud verejooksud on:

• arteriaalne verejooks

• näo- ja suupiirkonna (hingamistakistusega) verejooks

• kõhu- ja rindkerepiirkonna verejooks

• reie, õlavarre verejooks

• tupe verejooks

• hingamisteede verejooks

• traumajärgne kuseteede verejooks

Mitteohtlikud verejooksud on:

• kapillaarne verejooks

• verejooks labakäel ja -jalal, seljal, tuharatel

• ninaverejooks, suuverejooks ilma hingamistakistuseta

• verejooks skalpeerimishaavast

• mittetraumaatiline kuseteede verejooks.

Verejooksu sümptomatoloogia oleneb verejooksu lokalisatsioonist, verekaotuse kiirusest ja kaasuvast patoloogiast.

Tugeva verejooksu tunnused:

• nõrkustunne,

• niiske, kahvatu, jahe nahk;

• janutunne;

• ähmane nägemine;

• kohin kõrvus;

• rahutus ja jutukus, pearinglus, unisus, raskel juhul teadvusetus;

• kiire ja pindmine pulss

• kiire hingamine.

Ulatusliku verejooksu korral kujuneb šokk hüpovoleemia ja hapnikuvaeguse tagajärjel.

Kapillaarne verejooks – on kõige sagedasem verejooksu liik, tüüpiline marrastuste, pindmiste lõikehaavade ja verevalanduste korral. Esmaabi piirdub haavakorrastuse ja sideme asetamisega. Verevalanduse korral kasutada külma mähist ja kompressioonsidet. Ulatuslikud kapillaarsed koesisesed verevalandused võivad olla ohtlikud, eriti kui kaasub hüübivushäire.

Venoosne verejooks – haavast väljub veri immitsedes ja on tumedamat värvust, verekaotus on suurem kui kapillaarse verejooksu korral. Esmaabis on vajalik haavakorrastus, rõhkside ja vahel ka haavaõmblus.

Arteriaalne verejooks – veri väljub haavast surve all, pursates ja pulseerudes. Veejooksu sulgemine on hädavajalik ja toimub veresoone kompressiooni või erandjuhul žguti abil.

Sisemine verejooks võib olla nii kapillaarne, venoosne, arteriaalne kui kombineeritud.

Sisemine verejooks võib tekkida trauma või haiguse korral ja võib põhjustada eluohtlikult suure verekaotuse, vere kogunemisel õõntesse või kudedesse.Viimasest võib tekkida surve elutähtsatele piirkondadele (ajuverevalandus, verejooks kopsukelmeõõnde, südamepauna). Luumurru korral võib olla ulatuslik verejooks lihaste vahele, vaagnaluu murru ja emakavälise raseduse korral kõhuõõnde.

Verevalum on koesisene verejooks. Seda iseloomustab valulik turse verevalumi piirkonnas ning naha sinakaspunane värvus.

Siseelundite verejooksud:

• verejooks hingamisteedest ja hingamiselunditest

• verejooks seedetrakti ülaosast – neel, söögitoru, magu (veriokse)

• verejooks peensoolest, jämesoolest, pärasoolest

• verejooks suguelunditest

• verejooks kuseteedest

Abistamine vastavalt verejooksu lokalisatsioonile ja sümptomatoloogiale.

Elustamisel on oluline kõigepealt verejooksu peatamine, seejärel elustamine.

Seedetrakti verejooksu kahtlusel süüa ja juua mitte anda. Haigele tagada füüsiline ja emotsionaalne rahu. Suure verekaotuse korral panna haige lamama ülespoole tõstetud jalgadega (šoki asend). Kriitilises olukorras võib asetada jalgadele žguti. Suure verejooksu korral avada veenitee (tilkinfusioon 0,9% Sol NaCl).

Esmaabi verejooksu korral sõltub verejooksu iseloomust ja kohast Verejooksu sulgemisel tuleb abistajal kasutada kaitsevahendeid, et vältida kollatõve ja AIDS-i nakkust (kummikindad, kilematerjal).

• Suruda sõrmedega või peopesaga haavale, võimalusel suruda haavaservad kokku

• Kui verejooks ei lakka, panna side/rõhkside

• Suruda kinni vastava piirkonna arter

• Võimalusel tõsta veritsev kehaosa kõrgemale südame tasandist

• Kui see ei aita, panna žgutt (äärmisel juhul)

• Panna kannatanu lamama

• Ilma luumurruta jäsemehaava korral tõsta toestatud jäse kõrgemale

• Pärast verejooksu peatamist panna haavale side ja transportimiseks jäse lahastada.

• Tagada rahu ja turvalisus

• Suure verekaotuse puhul anda šoki asend

• Šoki ennetamine

• Hinnata üldseisundit, hemodünaamika (pulsi kvaliteet) vajadusel hospitaliseerida

Verejooksu koht	Verejooksu iseloom	Kirjeldus	Võimalik põhjus
Suu	Vere sülitamine	Süljesegune värske	Lõualuu murd,
		veri	igeme vigastus
			haigus
Magu/ söögitou	Veriokse	Punakspruun kuni tökatitaoline okse- mass	Maolimaskesta kahjustus (haavand, errosioon, kasvaja)
Trahhea/kops	Veriköha	Röga koos värske verega	Hingamisteede vigastus
		Hele veri	Kopsu vigastus
		Lima koos vahuse verega	Südame puudulikkus
			Raske kopsuhaigus
Kõrv	Veri kuulmekäigust	Värske veri	Trummikile, kuulmekäigu vigastus
	Vähene veritsus	Kollase õlija vedeli- kuga segunenud veri	Koljupõhimiku murd
Nina	Tugev verejooks ninasõõrmest	Värske hele veri	Ninalimaskesta vigastus
			Ninaluu murd
	Vähene veritsus	Kollase õlija vedeli- kuga segunenud veri	Koljupõhimiku murd
Kusiti	Veri uriinis	Uriin on vere värvi	Neeru või kusepõie verejooks haigusest
		Verehüübed uriinis	Kuseteede, kusepõie vigastus
			Vaagnaluude murd
		Väheselt verekiude	Neeruvaagna-, kusejuha kivi
Tupp	Pidev verejooks	Mõõdukas või tugev, koos valudega	Menstruatsioon, emakakasvaja
	Äkiline verejooks	Veritsus koos valudega, suur verekaotus,šokk	Raseduse katkemine
Pärasool	Pidev	Värske veri	Pärasoole veenikomud, kasvajad, haavandid
		Limaga segatud, vähene veri	Düsenteeria
	Veriväljaheide	Tökatitaoline roe	Maoverejooks
		Veresegune roe	Peensoole verejooks