
- •Kannatanu/haige seisundi hindamine
- •1. Esmane üldine hinnang
- •2. Objektiivse seisundi hindamiseks kasutatakse:
- •Teadvusehäired
- •Glasgow kooma skaala (gcs)
- •Ainevahetuslike koomade diferentsiaaldiagnostika
- •Šoki kliiniline pilt
- •Versoonte läbivoolutuse langus
- •Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
- •Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
- •7. Elundite etapiline suremine
- •Verejooksu peatamine kätega
- •Verejooksu sõrmedega sulgemis kohad
- •Verejooksu peatamine žguti abil
- •Õhkrind, rindkere sulgemine õhkrinna korral
- •I rühm – eluohtlikud põletused:
- •II rühm – keskmise ohtlikkusega põletused
- •III rühm – väheohtlikud põletused
- •Põletuse astmed
- •Nahapõletuse ulatuse hindamise 9% reegel
- •Võõrkehad haavas, nahas/nahaaluses koes
- •Erinevate kehapiirkondade sidumine
- •Peahaavade sidumine
- •Vigastused mis võivad olla ohtlikud jäseme edasisele eluvõimele:
- •Vaakummadrats
- •Lülisamba vigastused
- •Vaagna- ja puusaluumurd
- •Soojusregulatsiooni häired
- •Organismile toimiv temperatuur sõltuvalt tuule kiirusest ja välistemperatuurist (tuule-külma indeks)
- •Sündroomid
- •Võõrkeha ninas
- •Võõrkeha kõris
- •Võõrkeha eemaldamine hingamisteedest
- •Kui elustamise ajal hakkab kanntanu oksendama, tuleb ta keerata kohe küliliasendisse.
- •Mürgistused
- •Vaseühendid
- •Vingugaas (co)
- •Narkojoobe sümptomid
- •Suurõnnetus
- •Isiku prioriteet
- •II transpordikategooria (Prioriteet II, kiire, märgistatakse kollaselt)
- •III transpordikategooria (Prioriteet III, mittekiire, märgistatakse roheliselt)
- •IV transpordi kategooria (Prioriteet IV, surnud, surijad - märgistatakse mustalt/siniselt/hallilt)
- •Päästemeeskonna otsustused sorteerimisel
- •Kannatanute prioriteedid sorteerimisel
- •Ravimid
- •Ravimid
- •Laeva apteegi nimekiri III c tööregioon (Eesti territoorium)
- •Ohtliku kauba apteek
- •Laeva esmaabivarustus
- •Valu rindkeres
- •Kõhuvalu põhjused
- •Korduv kõhuvalu
- •Kõhukoopa elundite haigused
- •Hingamisteede haigused
- •Südame- ja veresoonkonna haigused
- •Närvisüsteemi haigused
- •Malaaria vältimiseks manustatud ravimite registreerimise leht
- •1. Laeva nimi:…………………………………………………..
- •Kliinilised sümptomid troopiliste nakkuste diferentsiaaldiagnoosis
- •Ingvinaalgranuloom
- •Nakkushaige isoleerimine kollektiivist
- •Suukoopa patoloogia
- •Igeme verejooks
- •Kõrvahaigused
- •Võõrkeha kõrvas
- •Silmahaigused
- •Võõrkeha silmas
- •Võõrkeha silmast eemaldamine
- •Veenipunktsiooni komplikatsioonid
- •Ambu kott
- •Desinfektsioon
- •Laevahügieen
- •Aruanne laeva sanitaarsüsteemide seisukorrast
- •Haiguste kontroll ja ennetamine
- •Vaktsineerimine
- •Rasedus ja sünnitus
- •Veritsus tupest raseduse ajal
- •Laevapere liikmete ja reisijate meditsiinilise teenindamise žurnaali vorm psüühikahäired
- •Isiksusehäired
- •Malaaria profülaktika ja ravivahendite nimekiri
- •Põlveliiges
- •Hingamiselundkond
- •Seadusandlus
- •Veeseadus
Versoonte läbivoolutuse langus
verevoluumenist südame pumbafunktsioonist südame löögisagedusest
tingitud tingitud tingitud
infusioonravi
vererõhu väärtus liiga
aeglane liiga kiire
vere transfusioon bradükardia tahhükardia
sümptomaatiline
ravi algoritm algoritm
vajadusel vasopressorid
süstoolne RR süstoolne RR süstoolne RR diastoolne RR
< 70 mmHg 70-100 mmHg > 100 mmHg > 110 mmHg
diast. RR norm.
Noradrenaliini Nitroglütseriini/Glyceryl
nitraat 10-20 µg/min
0,5-30 µg/min. i/v
Kaalutle edasist ravi
eriti, kui patsient on
kopsuturses
Esimeseks Teiseks Kolmandaks
F
urosemidi
0,5-1,0mg/kg Nitroglütserin i/v
Aminofülliini5mg/kg
Mopfini i/v 1,3 mg Digoxini
Nitroglutserini keele alla kui RR| >100 mmHG
Hapniku inhalatsioon
Kannatanu asendid sõltuvalt vaevuste/vigastuse iseloomust
Kannatanu viimine püsivasse küliliasendisse
Suremisprotsessis eristatakse
1. Preagonaalne seisund – teadvuse häire, vererõhu tugev langus, kiire, perioodiline ja pindmine hingamine, mitmete elundite häired.
2. Terminaalne paus – hingamine lakkab ajutiselt, pulss aeglustub märgatavalt.
3. Agoonia – ajutine, näiline seisundi paranemine; vererõhk tõuseb, ilmub pulss, hingamine paraneb, teadvusehäire muutub pindmiseks. See faas kestab lühikest aega. Kasutatakse ära kõik organismi kompensatoorsed võimalused.
4. Kliiniline surm – kestab kuni 20 min. Üksikud agonaalse hingamised kuni hingamise lakkamiseni, teadvusetus, pupill on lai ja ei reageeri valgusele, pulss puudub, nahk on jahe, puuduvad refleksid. Selles staadiumis võib elustamine olla veel edukas.
5. Ajusurm – sotsiaalne surm, ajurakud on hukkunud, muud animaalsed funktsioonid on taastatavad, kuid puuduvad ajutüve refleksid. Kujuneb 3-7 min pärast vereringe seiskumist. Ajurakud hävivad ja muutused organismis on pöördumatud, kuigi südame võib tööle saada.
6. Bioloogiline surm – tekib koolnukangestus ja koolnulaigud, nahk on külm. Algab 20 min pärast vereringe seiskumist.